/nginx/o/2015/10/05/4558245t1h87f5.jpg)
Soome migratsiooniameti värskete andmete kohaselt saabub sel aastal riiki umbes 50 000 migranti, kes soovivad Soomes asüüli saada.
Soome saabunud asüülitaotlejatest pooled saadetakse välja, kuid see võib võtta aastaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Migratsiooniametnike teatel ei saa umbes pooled sisserändajatest Soomes elamisluba ja nad saadetakse päritoluriiki tagasi, edastab iltalehti.fi.
Samamoodi on Soome talitanud ka varem välisriikidest saabunutega ehk umbes poolte migrantide asüülitaotlust ei rahuldata.
Asüülitaotluse läbivaatamisele kulub keskmiselt pool aastat ja kuna sel aastal on migrante saabunud Lähis-Idast massiliselt, siis on taotluste läbivaatamine aeglasem.
Kui asüülitaotlus on saanud eitava vastuse, ei ole sisserännanut võimalik kohe riigist välja saata. Asüüli mitte saanul on 30 päeva aega vabatahtlikult Soomest lahkuda ning alles pärast seda saab politsei sekkuda.
«Augustis sai 500 albaanlast teate, et neil ei ole võimalik riiki jääda. Iraaklasi aga on kümme korda nii palju. Ei ole palju abi, kui lennufirmad transpordiksid neid isikuid 2-3 lennukitäit ühes kuus. Asüüli mitte saanute väljasaatmine võib kesta mitu aastat,» teatas Helsingi politsei välisosakonna juhtivpolitsenik Kaj Wahlman.
Ta lisas, et väljasaatmiseks vajaminev raha tuleb politsei eelarvest ja kuna tegemist on väga suure hulga inimestega, siis on vaja lisaressursse.
Varasematel aastatel on Soome eelarves asüüli mitte saanute transportimisele olnud ette nähtud 2,6 – 2,9 miljonit eurot, kuid 2016. aastal on see summa juba 4,6 miljonit eurot, kuid see ei pruugi olla piisav.
Wahlman loodab, et suur osa sisserännanutest lahkub Soomest vabatahtlikult, sama loodab ka migratsiooniamet.
Vabatahtlik lahkumine on inimlikum viis ja Soome maksumaksja jaoks odavam.
«Vabatahtlikult saab lahkuda nii omal käel kui ka Soome poolt abistatuna, sest siis kaetakse nii lennupileti kulud kui antakse reisidokumendid,» selgitas Soome migratsiooniameti vanemametnik Mari Helenius.
Heleniuse sõnul ei pruugi sisserännanute seas olla just palju neid, kes vabatahtlikult lahkuvad.
«Sel aastal saabunud iraaklastest on vabatahtlikult Iraaki tagasi läinud kümmekond. Kuid nüüdseks on iraaklasi 12 000 – 13 000, siis see kümmekond on üliväike osa,» lisas Wahlman.
Möödunud aastal saadeti Soomest välja 2802 inimest, kellest vaid 318 inimest lahkus sünnimaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) abil.
Sel aastal on Soome saabunud asüülitaotlejaid enim Iraagist. Kui ülejäänud Põhjamaadel on Iraagiga sõlmitud sunniviisilise tagasisaatmise leping, siis Soomel seda ei ole ja sisserändajad teavad seda.
Soome migratsiooniametnike teatel on põgenikel kolmel viisil võimalik Soomest lahkuda:
Vabatahtlik lahkumine – asüüli mitte saanul on 30 päeva aega Soomest lahkuda. Soome migratsiooniamet koostöös rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooniga abistab tagasisõidupiletite ja dokumentidega. Vabatahtlikult lahkuja saab ka ise osta piletid ja hankida dokumendid.
Politsei jälgib lahkujat – politsei jälgib välismaalase riigist lahkumist ja nõuab ta ilmumist politseijaoskonda või piirivalvepunkti. Politseil on õigus väljarändajalt nõuda vastavaid reisidokumente ja lennupileteid ja võib need turvalisuse huvides niikauaks konfiskeerida, kui väljasaatmise aeg kätte jõuab.
Politsei valve all väljasaatmine – Soomest lakujale määratakse politseivalve ja isikut jälgitakse kogu lennu jooksul kui olukord seda nõuab. Politseieskorti kuuluvate politseinike arvu puhul lähtutakse konkreetsest juhtumist. Enne riigist välja saatmist peab politsei ja migratsiooniamet tegema kindlaks, kas isiku päritoluriik võtab ta vastu.