Kolmas Arctic Sea kaaperdamises süüdistatav mees sõlmis Venemaa prokuratuuriga kohtuvälise kokkuleppe, teatas juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markin esmaspäeval Interfaxi vahendusel.
Arctic Sea kaaperdamises süüdistatav sõlmis kohtuvälise leppe
1. november 2010, 23:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Markini sõnul võttis piraatluses süüdistatav Sergei Demtšenko süü täielikult omaks ning prokuratuur sõlmis temaga kohtuvälise leppe. Ta lisas, et kriminaalasi on saadetud peaprokuratuurile süüdistuskokkuvõtte kinnitamiseks.
Juunis kaaperdamises süüdi mõistetud Läti elanik Dmitri Savins nimetas tänavu juunis Sergei Demtšenkot ühena kaaperdamise tellijatest. Lisaks Demtšenkole väitis Savins, et kaaperdamise tellimise taga on ka endine Eesti luurekoordinaator ning praegune julgeolekuanalüütik ja ettevõtja Eerik-Niiles Kross ja Eestis elav Iisraeli kodanik Aleksei Kertzbur. Eesti prokuratuuri kinnitusel ei ole uurimisel tuvastatud Krossi seost Arctic Sea hõivamisega.
Kohtuprotsess kaaperdamises ja inimröövis süüdistatavate üle algab Vene ajakirjanduse teatel ilmselt novembris.
Moskva linnakohus on juba määranud karistused kahele väidetavas laevakaaperdamises osalenud mehele. Esimesena sai Arctic Sea kaaperdamise süüasjas karistuse Tallinna elanik Andrei Lunev, kelle Moskva linnakohus mõistis 7. mail piraatluses süüdi ja karistas teda viieaastase vangistusega. Läti elanikule Dmitri Savinsile mõistis kohus seitsmeaastase vangistuse range režiimiga vanglas.
Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadus mullu 25. juulil, vallandades ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni ja oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast.
Kaaperdamises kahtlustati kaheksat meest, kelle seas olid Venemaalt, Lätist ja Eestist pärit isikud ning kes toodi Moskvasse süüdistatuna piraatluses ja inimröövis.
Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitab teateid, et alus vedas ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300 Iraani.