Eesti peaminister Taavi Rõivas sõnas täna Brüsselis esimestel öötundidel lõppenud rändeteemalise Euroopa Ülemkogu järel, et lõviosa osa arutelust kulus Türgi võimalikule rollile Euroopa pagulaskriisi ohjamisel. Rõivase sõnul peaks Euroopa Türgit rahaliselt toetama, sarnase ettepaneku tegi ka Euroopa Komisjon.
«Täna oli peamine rõhuasetus probleemi algse põhjusega tegelemisel. Arutasime, kuidas aidata inimesi võimalikult konfliktipiirkonna lähedal, näiteks sõjakolde naaberriigis ning kuidas sellele tegevusele liitlasi leida,» sõnas Rõivas Eesti ajakirjanikele antud usutluses.
Põhilise Euroopa Liidu partnerina näevad riikide juhid Süüria naaberriiki Türgit, mis on ise tänaseks juba üle 2,2 miljoni sealse põgeniku vastu võtnud ning selleks ligi seitse miljardit eurot kulutanud.
Rõivase sõnul arutasid Euroopa liidrid, kuidas Türgiga nii kokku leppida, et Ankara aitaks pagulasi ja Euroopa omakorda paneks Türgile rahaliselt õla alla, vältimaks olukorda, kus Türgi saadab viimased edasi Euroopasse.
Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans jõudis eile Ankara-visiidil oma Türgi kolleegiga kokkuleppele tingimustes, mida EL võib Türgile põgenikevoolu ohjamisel lubada.
Kuu algul oli Brüsselis ELi esindajatega kohtumas käinud ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kuid komisjoni toonased ettepanekud teenisid Ankara poolelt jahedavõitu reaktsiooni. Muu hulgas lubati Türgile siis rahalist abi ühe miljardi euro ulatuses ja iga konkreetse etapi edasist toetamist.
Äsja lõppenud Ülemkogu käigus jõudis avalikkuse ette ka Euroopa Komisjoni välja käidud plaan ühise tegevuskava raames Türgit nüüd rahaliselt kolme miljardi euroga toetada. Rõivas sõnas, et antud numbrid on esialgsed, sest Euroopa Komisjonil ei ole mandaati liikmesriikide nimel kohustusi võtta.
«Komisjonil on Türgile antavad vahendid endal olemas umbes kuuendiku ulatuses summast ja komisjon tegi ettepaneku, et liikmesriigid jõuaks nendepoolses toetuses kokkuleppele,» ütles Rõivas.
Rõivas lisas, et tema isiklikul hinnangul peaks ELi riigid Türgit toetama. «See oleks inimlik tegu, sest paljud pagulased ei soovigi tulla oma koduriigi lähedusest palju kaugemale ning samuti oleks see käik praktiline: Euroopa jaoks on palju odavam aidata Türgil probleemiga toime tulla, kui tegeleda Euroopasse jõudvate pagulaste mitmekordistunud hulgaga, ütles ta.