/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/27/4424307t1h366c.jpg)
NATO alustas esmaspäeval suurimaid sõjaväeõppusi viimase 13 aasta jooksul, millega allianss paneb proovile oma võimekuse uutele julgeolekuohtudele reageerimisel.
NATO alustas viimase 13 aasta suurimat õppust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppustest Trident Juncture võtab osa 36 000 sõjaväelast enam kui 30 riigist.
NATO peasekretäri asetäitja Alexander Vershbow ütles esmaspäeval avatseremoonial, et Trident Juncture tõestab NATO võimekust tulla toime kõigi väljakutsetega alates tavasõjast ning lõpetades hübriid- ja propagandasõjaga.
Vershbow´ sõnul on praegune geopoliitiline olukord oluliselt ebastabiilsem kui viimaste nii ulatuslike õppuste toimumise ajal.
«Uues maailmas peavad NATO liitlased ja partnerid olema võimelised kiiresti liikuma ja otsustavalt tegutsema,» lisas Versbow.
NATO kiirreageerimisüksuse ehk NRF-i ühisõppusest Trident Juncture võtab osa kolme Balti riigi kaitseväelastest moodustatud Balti pataljon, mille tuumikriigiks on Eesti. Õppusest võtavad osa Scoutspataljoni kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid, lahingtoetuskompanii ning juhtimis- ja toetusüksus. Läti ja Leedu saatsid Balti pataljoni koosseisus õppusele kumbki ühe jalaväekompanii. Balti pataljoni suurus kokku on üle tuhande inimese, millest umbes poole moodustavad eestlased.
Eesti kaitseväelased osalevad õppusel Hispaanias Zaragoza San Gregorio õppealal. 21. oktoobril algav esimene osa on Balti pataljoni kokkuharjutamise periood, 1. novembril algaval ja kuus päeva kestval NATO kiirreageerimisüksuse ehk NRF-i ühisõppusel testitakse kiirreageerimisjõudude valmisolekut.
Kolmapäeval algavate ja novembri alguseni kestvate õppuste juhtimiskeskus asub Sitsiilias Trapanis, õppused viiakse läbi ka Hispaanias, Portugalis ja rannikuvetes.
Õppused imiteerivad suure riigi invasiooni väikese liitlasriigi vastu, mis põhjustab etniliste ja usuliste mõõtmetega dimensiooni, ähvardab energiavarusid ning toob kaasa terrori- ja küberrünnakute ohu.
Vershbow kinnitas esmaspäevasel pressikonverentsil, et kujuteldav agressor ei ole Venemaa. «See ei tähenda, et osa väljakutsetest, millega me õppustel tegeleme, ei ole analoogsed väljakutsetega, millega oleksime silmitsi konflikti korral Venemaaga,» lisas asepeasekretär.