/nginx/o/2013/09/06/2320007t1hd1b5.jpg)
Leedu otsus liigitada Nõukogude võimu vastu võidelnud metsavenna represseerimine genotsiidiks oli alusetu, otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK).
EIK otsustas, et Leedu kohtu otsus mõista endine Nõukogude julgeolekutöötaja Vytautas Vasiliauskas (84) neljaks aastaks vangi toetus õiguslikele sätetele, mis ei kehtinud 1953. aastal ei siseriiklikus ega rahvusvahelises õiguses.
See kujutab kohtu hinnangul endast Euroopa Inimõiguste Konventsiooni rikkumist, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista tegude eest, mis ei olnud nende toimepanemise ajal siseriikliku või rahvusvahelise õiguse kohaselt karistatavad.
Strasbourgi kohus märkis, et ei leidnud ajaloolisi andmeid ja tõsiasju selle kohta, kuidas Leedu metsavennad leedu rahvast esindasid.
«Kohus pidas ebaveenvaks, et hr Vasiliauskas oleks 1953. aastal isegi advokaatide abiga suutnud ette näha, et Leedu metsavendade tapmise saaks võrdsustada Leedu elanike või leedulaste genotsiidiga,» öeldi kohtu avalduses.
Leedu ülemkohus jättis varem sel aastal jõusse Kaunase ringkonnakohtu ja Leedu apellatsioonikohtu otsused Vasiliauskasele nelja-aastase karistuse määramisest.
Süüdistusmaterjalide kohaselt oli alates 1952. aastast Nõukogude repressiivasutuses töötanud Vasiliauskas seotud tulistamisega ühes Šakiai rajooni elamus, milles sai haavata vastupanuvõitleja Jonas Būrininkas.
Būrininkas peeti kinni ning mõisteti 1953. aasta 20. juulil 25 aastaks sunnitöölaagrisse. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti asumisele ja sunnitöölaagritesse 275 tuhat leedulast, hukkus 20 tuhat metsavenda ja nende toetajat.
Euroopa Inimõiguskohtu otsusest võib saada Nõukogude kuritegudele hinnangu andmisel tähtis pretsedent.
Leedus sai Teise maailmasõja järel vastupanuvõitluses Nõukogude režiimile surma umbes 20 000 metsavenda. Aktiivne vastupanu lõppes 1953. aastal.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)