Rootsi haridusasutustel on olemas kriisiplaan relvastatud vägivallaga toimetulekuks.
Rootsil on koolirünnakute jaoks kriisiplaan
«Personali vaimne ettevalmistus võib olla elu ja surma küsimus,» ütles haridusnõunik Hugo Wester Expressenile.
Rootsi koolisüsteemi ameti sõnul oli vägivallajuhtum Trollhättanis ülimalt ebatavaline, viimane ja ainus sarnane juhtum oli aastal 2001 Stockholmis Brommas, kus üks õpilane koolis surnuks tulistati.
Pärast Soome koolitulistamist 2008. aastal hakkas Rootsi valitsus koos haridusasutustega välja töötama riiklikku kriisikava, mida esitleti eelmisel aastal.
Westeri sõnul on selliste juhtumite puhul alati küsimus ajas: «Kui keegi siseneb kooli relvaga, pole personalil aega koguneda. Koolipere peab sel juhul teadma, milline on nende ühine käitumistaktika.»
Selle nädala alguses näitas Rootsi rahvusringhäälingu telekanal SVT politsei ja päästeameti õppust, mis keskendus justnimelt koolirünnakute lahendamisele. Seda suurem oli kanali juhi Camilla Kvartofti sõnul šokk, et selline juhtum kohe ka aset leidis.
Kvartoft ei soovinud kommenteerida, kas kurjategija võis nende saatest indu saada.
Stockholmi politsei, kes õppust korraldas, on enda sõnul kokkusattumusest samuti šokeeritud, kuid mitte üllatunud.
«See on see, milleks valmistunud oleme. Surmaga lõppenud vägivalda on esinenud koolides üle maailma ning see oli aja küsimus, millal midagi sellist Rootsis juhtub,» ütles Stockholmi politsei inspektor Peter Bjuren, kes juhendas ka SVT-s näidatud õppust.
Bjuren leiab, et järgnenud koolimõrv on ääretult kahetsusväärne, ent avalikkus peab teadma, et politsei on nendeks juhtumiteks valmis. Kuigi Bjureni sõnul pole võimalik sada protsenti ette valmistuda, tuleb sellise iseloomuga vägivallajuhtumiteks siiski treenida.
Rootsis Trollhättani koolis ründas eile maskeeritud 21-aastane mees inimesi mõõgaga. Üks õpilane ja koolitöötaja said surma, politsei tulistas ka ründajat ennast.