/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/09/16/4495979t1h7cea.jpg)
Läbirääkijad jõudsid reedel Saksamaal Bonnis lõppenud rahvusvaheliste kliimakõneluste eelviimases voorus kokkuleppele ÜRO kliimapakti põhijoontes.
Bonnis jõuti kokkuleppele kliimapakti põhijoontes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli viimase läbirääkimistevooruga enne novembri lõpus algavat Pariisi kliimakonverentsi, kus loodetakse sõlmida süsinikusaaste vähendamiseks siduv kokkulepe.
«Nii on otsustatud,» ütles kõneluste kaasjuhataja Daniel Reifsnyder Bonnis kõnelustevooru lõppedes.
Bonni kohtumiselt oodati selget ja täpset raamistiku hilisemas järgus ministrite või riigijuhtide tasandil saavutatavateks poliitilisteks kompromissideks.
Vooru tumestasid vaidlused protseduuri ja protokolli üle ning delegaadid olid ühel meelel, et vaja läheb täiendavat tööd teksti kallal.
Arengumaad süüdistasid esmaspäeval kõneluste avapäeval arenenud riike nende põhinõudmiste tekstist väljajätmises.
Suur osa järgnevast neljast päevast kulus väljajäetud lausete taassisestamisele. Esmaspäeval 20 leheküljest koosnenud kliimapakti kavand paisus kolmapäevaks 34-le ja vooru lõpuks 55-le leheküljele.
Pakt jõustuks 2020. aastal ning kohustaks riike vähendama kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist ning aitama vaeseid riike, keda kliimamuutuste tõttu ohustavad põuad, üleujutused ja merevee taseme tõus.
Kokkuleppe kohaselt tuleks kliima soojenemist piirata maksimaalselt kahele kraadile Celsiuse järgi. Teadlaste hinnangul võib kliima praeguse emissioonitaseme puhul soojeneda ainuüksi sel sajandil 4,8 kraadi.