Ukrainlased hääletasid eile kohalikel valimistel, milles nähakse proovikivi president Petro Porošenko valitsusele ja oligarhidele, kes on harjunud oma regioone juhtima, kuid viimase hetke vaidlus jättis ära hääletuse võtmetähtsusega sadamalinnas Mariupolis.
Valimisi iseloomustas võimudes pettunud valijate passiivsus. Valimisosalus siiski tõusis lõpuks 46,62 protsendini ehk hääle andis pea 13,8 miljonit kodanikku, vahendas uudisteagentuur Interfax. Pealinnas Kiievis kujunes valimisosaluseks 41,87 protsenti, teatas valimiskomisjon.
Lõplikud tulemused peaksid selguma alles nelja päeva pärast.
Ühtekokku oli pühapäeval kavas valida enam kui 10 700 kohalikku nõukogu. Valimised toimuvad kogu riigis välja arvatud Donetski ja Luganski oblasti piirkondades, mida kontrollivad venemeelsed separatistid.
Hääletus jäeti väidetavalt kõlbmatute valimissedelite pärast ära Mariupolis, suures Aasovi mere äärses terasetööstuse- ja sadamalinnas, kus käärivad pinged seoses Ukraina rikkaima mehe Rinat Ahmetovi mõjuvõimuga.
Närvid Mariupolis on niigi enam kui aasta olnud pingul kartusest, et mässulised selle hõivavad. Pühapäeval aga keeldus kohalik valimiskomisjon aktsepteerimast hääletussedeleid, mis olid trükitud Opositsiooniblokki toetavale Ahmetovile kuuluvas trükikojas Priazovski Rabotši.
«Nad püüavad meid tagasi tõugata kohutavasse minevikku, kus üks oligarh otsustas valimiste saatuse, kuid täna on olukord muutunud,» ütles Julia Tõmošenko blokki kuuluv linnapeakandidaat Oleksandr Jarošenko.
Opositsiooniblokk süüdistas võime valimiste ärajätmises seoses kartusega lüüa saada.
Kohalikule valimiskomisjonile anti ülesanne teha kõik, mis võimalik, et valimisprotsessi takistada, väitis erakond.
Linna valimiskomisjoni töö halvas Kiievi-meelne vähemus, kellel pole Mariupoli elanike toetust, teatas partei.
Hääletussedelid tunnistati kehtetuks 22 proovisedeli alusel, mis trükikoja väitel trükiti algusest peale testversioonina, sõnas partei.
«Me näeme Mariupolis selgelt võitlust Ahmetovit pooldavate ja Ahmetovit vastustavate jõudude vahel,» kommenteeris poliitikaanalüütik Oleksandr Solontai.
Porošenko andis riigi parlamendile ja keskvalimiskomisjonile korralduse kanda hoolt selle eest, et valimised Mariupolis viidaks läbi lähitulevikus.
Mariupoliga analoogne olukord leidis aset ka lähedalasuvas Krasnoarmiiskis, kus valimisametnikud samuti keeldusid hääletussedeleid aktsepteerimast.
Pühapäevased valimised olid kolmandad üleriigilised pärast venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši kukutamist, Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja 8000 inimese elu nõudnud sõja algust Kremli-meelsete separatistidega riigi idaosas.
Ukrainal on olnud suuri raskusi stabiilsuse leidmisega ja majanduse taastamisega, viimaste küsitluste kohaselt on kaks kolmandikku inimestest reformide kiiruses pettunud.
Ukrainas kohalikke valimisi vaadelnud europarlamendi saadik Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et üldine meeleolu Harkivi linna valimisjaoskondades oli väga loid, inimesed tundusid olevat pidevatest valimistest väsinud ning kritiseeriti ka uut seadust, mis olevat liiga keeruline. Valimas käisid peamiselt vanemad inimesed.