Euroopa Parlament kutsub liikmesriike üles Snowdenile kaitset pakkuma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Edward Snowden selle aasta märtsis videosilla vahendusel Hannoveri infotehnoloogiamessi külastajaid tervitamas.
Edward Snowden selle aasta märtsis videosilla vahendusel Hannoveri infotehnoloogiamessi külastajaid tervitamas. Foto: SCANPIX

Euroopa Parlament võttis neljapäeval napi häälteenamusega vastu resolutsiooni, mis kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles pakkuma kaitset Edward Snowdenile kui inimõiguste eest võitlejale.

Europarlamendi liikmed kutsuvad liikmesriike üles «tühistama kõik kriminaalsüüdistused Edward Snowdeni vastu, pakkuma talle kaitset ning seeläbi vältima väljaandmist või üleandmist kolmandatele osapooltele, tunnustades teda «vilepuhuja» ja rahvusvahelise inimõiguste kaitsjana,» teatas Euroopa Parlament.

«Tõeline suunamuutus,» kommenteeris Snowden sotsiaalmeedia vahendusel.

Eesti saadikutest toetas vastavat muudatusettepanekut vaid sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Vastu hääletasid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige ning Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam ja parteitu roheliste/Euroopa vabaliidu fraktsiooni liige Indrek Tarand.

Erapooletuks jäid reformierakondlased Kaja Kallas ja Urmas Paet, kes kuuluvad Euroopa liberaalide ja demokraatide (ALDE) fraktsiooni. Samuti ei hääletanud ALDE saadikute hulka kuuluv keskerakondlane Yana Toom.

Eurosaadikud juhtisid ka tähelepanu, et liikmesriigid on teinud liialt vähe, kaitsmaks kodanike põhiõigusi Snowdeni paljastatud massilise luuretegevuse valguses.

Lisaks kutsusid saadikud Euroopa Komisjoni üles tegema kindlaks, et kõik USAle vahendatavad andmed on piisaval määral kaitstud ning väljendasid muret mitme liikmesriigi uute seaduste üle, mis võimaldavad luureasutustel laiendada jälgimistegevust.

Snowden paljastas 2013. aasta mais/juunis NSA jälgimisprogrammid. Sama aasta augustis palus ta Venemaalt poliitilist varjupaika. Moskva rahuldas taotluse. Mullu augustis Snowdeni asüüli pikendati.

Valge Maja keeldus suvel USA luurepraktikad avalikustanud Edward Snowdenile amnestia andmisest, kutsudes teda kodumaale kohtu ette naasma. Üle 150 000 inimese kirjutas alla üleskutsele Valge Maja koduleheküljel, vabastamaks Snowden kõikidest süüdistustest seoses NSA saladuste lekitamisega.

«Snowdeni ohtlik otsus varastada ning paljastada salastatud informatsiooni tõi kaasa tõsised tagajärjed meie riigi julgeolekule ning inimestele, kes seda kaitsevad,» on öelnud presidendi julgeolekunõunik Lisa Monaco.

«Kui ta arvas, et ta teod vastavad kodanikuallumatusele, siis peaks ta käituma nagu teised, kellel on probleeme valitsuse tegevusega: esitama sellele väljakutse, argumenteerima selle vastu, osalema konstruktiivses protestiaktsioonis ning mis kõige tähtsam - võtma oma tegude eest vastutuse,» sõnas Monaco.

Ta peaks naasma USAsse ning seisma silmitsi vandekohtunikega, mitte peitma ennast «autoritaarse režiimi tiiva alla», lisas nõunik.

Tagasi üles