/nginx/o/2008/09/05/71735t1h2883.jpg)
Soome president Tarja Halonen peab õigeks kohelda Venemaad mitte ohuna, vaid võimalusena, ning ei muretse kasvava vene kogukonna pärast Soomes.
Halonen soovitab Venemaas näha võimalust
/nginx/o/2008/07/17/58140t1h4765.jpg)
16. september 2008, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome suhteid idanaabriga kirjeldades märkis Halonen, et hea naaber on selline, kes ei ole «ärritunud ega näljane», vahendas STT. Samas lisas ta, et mida kiiremini Venemaa areneb jõukaks ja demokraatlikuks õigusriigiks, seda parem Soomele.
YLE raadiole antud intervjuus küsiti presidendilt ka arvamust Soomes kasvava vene kogukonna ja Moskva lubaduse kohta kaitsta kaasmaalasi väljaspool oma riigi piire. Halonen kordas oma varasemat seisukohta, tõdedes, et president Medvedevi selline avaldus oli «ebaõnnestunud», vahendas Helsingin Sanomat.
NATO suhtes skeptiliselt Halonenilt pärita ka seda, millises olukorras ta võiks oma suhtumist võimalikku alliansiga liitumisse muuta. President vastas, et see võiks juhtuda olukorras, kui NATO liikmeks saamine annaks riigi julgeolekule midagi olemuslikult juurde.
Soome julgeolekupoliitika toetub tema sõnul praegu heale välispoliitikale ning sellest tulenevatele sõprussuhetele ja sidemetele. Soome turvalisust tagab laialt kuulumine Euroopa Liitu ja selle rahatsooni, lisaks osaleb riik ka ELi kiirreageerimisvägedes ning on valmis selle kaudu ka vajadusel toetust vastu võtma, leidis Halonen.