Ekspert: vabariiklaste poolt käis hääletamas rekordarv valijaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teeparteilane meeleavaldusel Connecticutis 1. novembril 2010.
Teeparteilane meeleavaldusel Connecticutis 1. novembril 2010. Foto: SCANPIX

Ameerika Ühendriikide poliitika ekspert Lauri Almann rõhutas, et lõppeval nädalal toimunud USA Kongressi vahevalimistel käis vabariiklaste poolt hääletamas rekordarv inimesi.

«Selles valguses olid need tõeliselt ajaloolised vahevalimised,» tunnistas ta Kuku raadio saates «Välismääraja».

«Demokraadid säilitasid senatis 53 kohta ja kaotasid 6 kohta, vabariiklased võitsid juurde 6 ja neil on nüüd 47 senaatorikohta. Esindajatekojas kaotasid demokraadid 61 kohta ja neil on nüüd kokku 187 kohta vabariiklaste 240 koha vastu,» sõnas Almann, lisades, et vastavalt senati reeglitele ei piisa demokraatide enamusest enam eelnõude jõuga läbisurumiseks.

«Veelgi olulisem on ehk, et kubernerivalimiste tulemusel on nüüd vabariiklastel 29 ja demokraatidel 19 kubernerikohta, lisaks üks iseseisev. Kubernerid on osariikide juhid, neist tihti sirguvad presidendikandidaadid,» rõhutas Almann.

«Täna on aasta 2010 ning iga kümne aasta järel joonistatakse USAs vastavalt rahva hääletamise tulemustele ümber valimisringkonnad, mis võivad mõjutada presidendivalimiste tulemusi ning kuberneridel ja osariikidel selles osas määrav jõud,» toonitas Almann.

«Ajalooliselt suurel hulgal vahetus osariikide senatites-esindajatekodades parteide esindajaid ning vabariiklased olid sealgi meeletult edukad,» sõnas ka USA ekspert Jonatan Vseviov.

«Oluline on rõhtada, et inimesed ei valinud vabariiklaste poolt, vaid demokraatide vastu või pigem isegi võimulolijate vastu. Ameerikas on tööpuudus jätkuvalt 9,6 protsenti ning inimesed on kõiges selles, mis toimub majanduses, väga pettunud. Vaadatakse Washingtoni poole, aga sealt ei nähta mingit muutust tulemas,» selgitas Vseviov.

«2008. aasta edu, kus Barack Obama muutuse ja vahetuse loosungitega võitis enda poole palju sõltumatuid valijaid, kogu see edu on nüüd pöördunud presidendi ja ta partei vastu. Inimesed on nii pettunud, et ainuüksi kuulumine demokraatlikku partei ridadesse tingis paljudele rahvaesindajatele ebaedu,» sõnas Vseviov.

«Aga ka vabariiklaste partei sees ei ole ühtne ja selge liikumine võidu poole, valimiste eel kerkis mitmes osariigis vabariiklaste leeris esile nn. Teepartei liikumine, rohujuure-tasandi liikumine, mis on väga ärritunud võimu peale. Nad heitsid kõrvale ka establishmenti-vabariiklasi. See on opositsioon võimulolijate kui selliste vastu, mitte ühele või teisele parteile,» rõhutas Vseviov.

«Vabariiklased väga on nüüd raskes seisus, sest lõhestatud Kongressi ja valitsuse seisukorras tuleb tegema hakata kompromisse, et üldse tulemusi saavutada ja just kompromisse rohujuuretasandi vihased teeparteilased näha ei soovi,» tõi Vseviov välja USA sisepoliitika suure paradoksi.

«Väga paljud demokraadid, kes läksid tagasi valimisringkondadesse valijatega suhtlema, arvasid, et see on liikumine president Obama või mõne seadusandliku tegevuse nagu tervishoiureformi või stiimulipaketi vastu, tegelikult pühiti New Yorkeri analüüsi järgi minema ka need demokraadid, kes Medicare’i vastu olid ja kes tunnistasid, et olid omal ajal Obama vastu ja McCaini poolt, see enam valijaid ei huvitunud. Demokraatide sõnumi ja ühtsuse koostlagunemine – see oligi huvitav neil valimistel,» rääkis Lauri Almann.

«Kui demokraatide suurimad tagasilöögid on nende valimistega nüüd selja taga, siis vabariiklastel need seisavad ees, sest nad peavad nüüd hakkama esindajatekoja fraktsiooni liitma ja koos hoidma, et kahe aasta pärast minna vastu järgmistele valimistele, see on nende tõeline väljakutse,» leidis Vseviov.

Ta tõdes, et reegel, et kes seab kampaania põhiteema, see võidab ka väitluse, kehtis seekord USAs täielikult. «Eelarvepuudujäägi kasvu, kõrgemate maksude ja praeguse majandusseisu vastased vabariiklased suutsid domineerida.»

Tagasi üles