Hübriidsõda võib võrrelda ka Tommy ja Jerry suhtega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Stseen multifilmist «Tom ja Jerry».
Stseen multifilmist «Tom ja Jerry». Foto: Tom and Jerry

Minu arvates võiks seda nimetada Jerry sõjaks, pakkus oma nime hübriidsõjale Hollandi Riigijuhtimise instituudi vanemteadur Julian Lindley-French Riia konverentsil arutelus «Uue põlvkonna sõjale vastamine».

Lindley-Frenchi selgituse kohaselt võiks näiteks Läti-sugune riik sellises sõjas olla hiir Jerry, Venemaa teda kätte saada üritav kass Tom ning NATO suur laisk koer Spike. «Kass üritab hiirt kätte saada koera üles äratamata,» meenutas professor menumultifilmi «Tom ja Jerry» põhilist teemat.

Julian Lindley-French
Julian Lindley-French Foto: Riia konverents

Nii Lindley-French kui tema diskussioonikaaslased – Ukraina eruadmiral ja UARPA uuringukeskuse direktor Igor Kabanenko, Läti Riigikaitseakadeemia julgeoleku ja strateegiliste uuringute keskuse direktor Jānis Bērziņš ja Soome Välissuhete Instituudi vanemteadur András Rácz – paistsid esindavat seisukohta, et Venemaa mõistmiseks tuleb vaid vaadata, mida seal tehakse ja räägitakse, mitte ainult lähtuda läänes valitsevatest arusaamadest.

«Miks nn rohelisi mehikesi Krimmis kohe maha ei lastud?» tõi ta näite. «Sest Venemaal oli kümneid tuhandeid professionaalseid sõdureid otse Ukraina piiril.»

Rácz vaidles ägedalt seisukoha vastu, justkui oleks Venemaa nii müstiline, et seal toimuva mõistmine on võimatu. «Vale. Loomulikult saab Venemaast aru saada,» leidis ta. «Aga selleks, et neid korralikult kirjeldada ja mõista, ei pea me kasutama mitte ainult viisi, kuidas meie mõtleme, vaid ka seda, kuidas nemad mõtlevad.»

Ráczi sõnul peakski keskenduma sellele, kuidas Vene enda analüütikud uue põlvkonna sõda kirjeldavad – sellest järeldusi tehes saab ka NATO planeerida, kuidas ennast kaitsta.

«Võtmeelement on sõjaliste ja mittesõjaliste vahendite kombineerimine,» soovitas Rácz. Tema sõnul ilmneb nii nn Gerasimovi doktriinist kui venelaste teistest sarnastest seisukohavõttudest, et nende nn uue põlvkonna sõjas on mittesõjalised ja sõjalised vahendid tasakaalus umbes suhtega 4:1.

«Kui te vaatate 2013. aasta Zapadi õppusi, siis seal oli suur tsiviilosa,» meenutas ka Bērziņš.

«Uue põlvkonna sõda on peaasjalikult mittesõjaline,» ütles Rácz, lisades aga sinna juurde: «Oluline on samas mõista, et sõjavägi mängib siiski oma rolli.»

«Miks nn rohelisi mehikesi Krimmis kohe maha ei lastud?» tõi ta näite. «Sest Venemaal oli kümneid tuhandeid professionaalseid sõdureid otse Ukraina piiril.»

«Sõjaline üleolek on jätkuvalt võtmetähtsusega,» resümeeris Rácz.

Mittesõjalisele poolele tähelepanu pööramine on Ráczi sõnul samas eriti oluline konflikti algusfaasis, selle edasimineku tõkestamiseks.

Kabanenko tunnistas Ukraina möödalaskmist nende konflikti algusaegadel – üritades provokatsioone vältida andsid ukrainlased Venemaale võimaluse haarata initsiatiiv.

«Venemaa haavatavus on see, et nende propaganda põhineb valedel,» tõi Kabanenko välja vastase nõrkuse.

Igor Kabanenko
Igor Kabanenko Foto: Riia konverents

Ukraina eruadmirali sõnul on sestap ka üks hea vastus neile lihtsalt paljudes keeltes oma info andmine. «60 protsenti Ukraina kodanikest muutis pärast konflikti algust oma suhtumist Vene meediasse, sest nad nägid, et nende info pole tõsi,» meenutas ta.

Tagasi üles