Reservkolonelleitnant Leo Kunnase arvates hävitab Leedu palgaarmeele üleminekuga oma kaitsevõime ning see otsus võib tekitada probleeme ka liitlastele, sh Eestile.
ERR.ee: Kunnase arvates hävitab Leedu oma kaitsevõime
«Leedu otsus tähendab seda, et nende sõjaaja kaitsevägi lakkab järgmise kümnendi kestel lihtsalt olemast. Ja nende rahuaja kaitsevägi, kui see võrdub sõjalisega, on lihtsalt liiga väike, et omada adekvaatset sõjalist kohalolekut ning heidutust meie idanaabri suhtes,» vahendab ERR uudised Leo Kunnase «Aktuaalsele Kaamerale» öeldut.
Kunnase sõnul peab Eesti seetõttu kriisiolukorras rohkem pingutama, et mitte jääda äralõigatuks, sest riigi maismaaühendus liitlastega sõltub väga palju Lätist ja Leedust.
Kaitseuuringute keskuse analüütiku Kaarel Kaasi arvates Leedu kaitsevõime otseselt ei halvene.
«Tuleb silmas pidada, et erinevalt Lätist ja rääkimata Eestist, on Leedul maismaaühendusi NATO kontinentaal-Euroopa riikidega, ehk pikk ühine piir Poolaga,» selgitas ta.
Ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ei näinud põhjust murelik olla ning tema sõnul mõjutavad julgeolekuruumi teised maailmas aktuaalsed faktorid, pidades eeskätt silmas hiljutist Venemaa ja Gruusia konflikti.
Leedu parlament võttis tänavu seadused, mis tagavad elukutseliste sõjaväelaste arvu kasvu ning ülemineku palgaarmeele. Ajateenistusest on plaanis loobuda 2013. aastal.