Prognoos: migratsioon jääb ELi kummitama ka siis, kui süüria pagulased kaovad

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Riia konverents

Tõenäoliselt ei saa migratsioonikriis Euroopa jaoks otsa isegi siis, kui Süüria pagulaste probleemile mingi lahendus leitakse, prognoositi Riia konverentsi viimases arutelus teemal «Euroopa korra tulevik».

«Ma kardan, et probleem on selles, et Euroopa struktuurid ehitati headeks aegadeks,» iseloomustas oma arusaama praegu ELi ees seisvatest probleemidest Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák. Tema hinnangul sai EL esimese hoiatuse finantskriisi ajal, kust aga siiski enam-vähem välja rabeldi. Nüüd on aga sama probleemi kõvasti värvikamalt välja toonud pagulaskriis.

Miroslav Lajčák
Miroslav Lajčák Foto: Samuel Kubani/AFP/SCANPIX

«Meil on Schengen, meil on Dublin, aga need polnud sellise mastaabi kriisi jaoks mõeldud,» meenutas Lajčák kaht lepet, millest esimene lubab Euroopas piirideta liikumist ja teine sätestab, et ELi sisenenud varjupaigataotleja peab oma avalduse esitama esimeses riigis, kuhu ta jala tõstab.

Slovaki ministri sõnul ei tähenda raskused Schengeni ja Dublini lepete täitmisel samas siiski seda, et need tuleks nüüd hüljata.

«Euroopa on ilus väike aed,» piltlikustas Guéhenno. «Kui ta tahab jääda ilusaks väikseks aiaks, peab ta kindlustama, et ülejäänud maailm poleks džungel. Selleks on vaja reaalset jõudu.»

Konfliktide uurimisega tegeleva Rahvusvahelise Kriisigrupi (ICG) juht Jean-Marie Guéhenno soovitas teha vahet migratsioonil ja pagulasküsimusel. «Migratsioonikriis pole seotud ainult Süüria ja Lähis-Idaga,» hoiatas ta.

ICG juht meenutas, et kui praegu tegeleb Euroopa põhjalikumalt Süüria pagulaste küsimusega, siis otse lõunasse jääb ka näiteks Saheli piirkond Aafrikas, kus inimeste mediaanvanus on 15 aastat. Sestap võib tema sõnul eeldada ka, et kui ka pagulaste vool Lähis-Idast peaks pidurduma, jääb Euroopa migratsioonikriisiga ikkagi veel nähtavaks tulevikuks silmitsi.

Guéhenno meenutas läbi kogu seekordse Riia konverentsi kõlanud üleskutseid, et Venemaad tuleks võtta realistlikult. «Minu arvates me peaksime iseennast realistlikult võtma hakkama,» kõlas tema soovitus Euroopale. «Kui ma vaatan põhilisi erinevusi külma sõja ja praeguse vahel, siis külma sõja ajal oli maailm korraldatud ideoloogilisel vastandusel, tänapäeval on see raha jahtimine.»

Guéhenno hinnangul on poolehoid marurahvuslastele samasugune vastus poliitikakriisile kui islamism.

Iseloomustamaks inimesi, kes alustavad võitlust nn Islamiriigi terroristide ridades, tõi Guéhenno võrdluse aastail 1970-1998 Saksamaal tegutsenud punaterroristliku Baader-Meinhofi jõugu ja Itaalias samal ajal toimetanud Punaste Brigaadidega. Ta oletas, et 30-40 aastat tagasi liitunuks seesama inimene, kes täna läheb ISISesse, näiteks mainitud vasakradikaalidega.

«Euroopa on ilus väike aed,» piltlikustas Guéhenno. «Kui ta tahab jääda ilusaks väikseks aiaks, peab ta kindlustama, et ülejäänud maailm poleks džungel. Selleks on vaja reaalset jõudu.»

«Ärme ole naiivsed,» soovitas Lajčák.

«Naiivne oleks arvata, et diktaatorist vabanemisel saame me demokraadi,» tõi ta näite.

«Naiivne oleks arvata, et kõik tahavad meie moodi olla,» läks Slovaki minister edasi.

«Ja austame oma reegleid, ka suhtluses teiste partneritega,» lõpetas ta soovituste rea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles