Eksperdid: Põhjamaade külalislahkus sisserändajate vastu on vähenemas

Migrandid Kreeka-Makedoonia piiril Foto: SCANPIX

 Põhjamaade suhtumine varjupaigataotlejatesse on jahenemas ajal, mil asüülisoovijate arv suureneb ning paremäärmuslike erakondade haare migratsioonipoliitika üle tugevneb, ütlevad eksperdid.

Taani, Norra, Soome ja Rootsi on hakanud vähendama toetusi uutele saabujatele ning karmistavad oma varjupaigapoliitikat. «Tundub, et on mõnetist konkurentsi eesmärgiga vältida varjupaigataotlejatele kõige heldemate toetuste andmist,» lausus Norra rahvusvaheliste suhete ekspert Asle Toje.

Taani asus rändepoliitikat karmistama 2001. aastal, mil parempoolne Taani Rahvapartei (DDP) hakkas olulisemalt mõjutama poliitika väljatöötamist. Tänavuse aasta juunis peetud valimistel sai DPP-st parlamendis suuruselt teine erakond.

Juulis kärpis Taani asüülitaotlejatele osutatavaid toetusi eesmärgiga vähendada põgenike sissevoolu. Septembris rakendunud seaduse alusel saab lasteta sisserändaja igakuiselt 797 eurot. Varjupaigataotlejate arv septembris vähenes, samas kui mujal Euroopas püstitati uusi rekordeid.

Seni saabub Taani suurel hulgal süürlasi, afgaane ja eritrealasi, kuid üldiselt liiguvad nad riikidesse, mida peetakse vastuvõtlikumaks. «Mõnede sõnul on tingimused nende jaoks paremad teistes riikides, võib-olla Rootsis, ning seega liiguvad nad sinna,» väitis valitsuses oleva DPP juht Kristian Thulesen Dahl.

Norras ja Soomes on valitsuses immigratsiooni tõrjuvalt suhtuvaid erakondi. Riigid astuvad samme sotsiaaltoetuste vähendamiseks ning perekondade taasühendamise, kodakondsuse ja tähtajalise elamisloa saamise reeglite karmistamiseks.

Norra heaoluühiskonna mudelit kõigutab madal naftahind, Rootsis kardavad erakonnad kaotada hääli immigratsioonivastasele parteile Rootsi Demokraadid, ütlesid analüütikud. Rootsi nõuab teistelt Euroopa riikidelt põgenikekoorma leevendamiseks rohkem tegusid ning kavatseb karmistada perekondade taasühendamise reegleid.

Prognooside alusel võtab Rootsi tänavu vastu umbes 190 000 varjupaigataotlejat, mis on Euroopa riikides inimeste arvu kohta enim.

«Inimestele tekitab muret ka sisserände hind. Paljud muretsevad tuleviku ja selle pärast, kuidas see mõjutab heaoluriiki,» lausus politoloog Magnus Hagevi Linnéa ülikoolist.

Põhjamaad kasutavad voolu pidurdamiseks lähteriikides ka meediakampaaniaid. Septembris alustas Taani Liibanonis reklaamidega, milles räägiti uutest piirangutest varjupaiga taotlemisel. Norra ja Soome alustasid kampaaniat Facebookis, kuhu enamik inimesi pöördub võimaliku sihtriigi väljavalimiseks.

Samas pole selge kas meediakampaanial on loodetud mõju või mitte. «Põgenikud ei tule siia peamiselt heaoluriigi hüvedest kasu lõikamiseks ... Nad põgenevad riikidest, kus on sõda, konflikt ja raskused. Isegi kui me vähendame teenuseid, siis mina ei arva, et see vähendaks oluliselt varjupaigataotlejate arvu,» lausus Toje.