Kreekas algas neljapäeval esimene üldstreik jaanuaris esmakordselt võimule tulnud vasakradikaalse Syriza juhitava valitsuse ametiajal. Inimesed kandsid valitsusvastaste sõnumitega plakateid ja õhupalle, millel viidati muu hulgas peaministri murtud lubadustele.
Ateenas toimunud meeleavaldus muutus vägivaldseks
Töölised protestivad uute kärbete ja maksutõusude vastu, millega valitsus on võlausaldajate nõudel leppinud.
Neljapäeval alanud 24-tunnise streigi ajal katkesid avalikud teenused, kinni on muuseumid, koolid ja apteegid. Ühistransport toimib vaid osaliselt, praamid jäävad sadamasse ja haiglates töötavad vaid erakorralise meditsiini osakonnad. Lisaks jäid ära mitmed laeva- ja raudteereisid ning tühistati ka siselende.
Pealinnas Ateenas korraldati ka tänavameeleavaldus, mis kohati muutus vägivaldseks. Uudisteagentuuri AFP ajakirjaniku lõhkus kaetud nägudega noortejõuk kaupluseaknaid ja tänavavalgustust ning põlema süüdati prügikaste.
«Mina avaldan meelt valitsuse vastu, kes peab meid narrideks. Olen pensionär ja mul pole aimugi, mis minust saab,» ütles 63-aastane meeleavaldaja Maria Athanassiadou.
Streik toimub ajal, mil Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kõrged esindajad vaatavad üle riigi kolmanda abipaketiga seotud reformilubaduste täitmist.
Euroopa kreeditorid jõudsid juulis Ateenaga kokkuleppele 86 miljardi euro suuruses abipaketis, kuid nõuavad Ateenalt vastutasuks kulutuste vähendamist, maksude tõstmist ja majanduse kaasajastamist.
Kreeka peaministri Alexis Tsiprase otsus täita rahvusvaheliste kreeditoride laenutingimusi põhjustas tema juhitud Syriza lõhenemise. Samas kutsus erakond inimesi osalema neljapäevases üldstreigis, lubades jätkata võitlust «antisotsiaalse ja äärmuslikult neoliberaalse poliitika» vastu.
Tsipras nimetas abipaketiga nõustumist «valulikuks kompromissiks» ja «taktikaliseks taganemiseks», mis võimaldas riigil vältida pankrotti ja püsida euroalas.
Syriza ja rahvuslaste erakonna Sõltumatud Kreeklased (ANEL) võimuliit juhtis Kreekat jaanuari lõpust augusti lõpuni ning sai uuesti riigi etteotsa septembri lõpus ennetähtaegsete parlamendivalimiste järel.