Vaata infot end Islamiriigiks nimetavate äärmuslaste poolt omaks võetud rünnakutest sel aastal. Liigu hiirega kaardil ja kliki punastel täppidel.
Interaktiivne kaart: Islamiriigi äärmuslaste tänavused rünnakud
21. november 2015, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rühmituse tõus
Islamiriik põlvneb kunagisest Al-Qaida Iraagi harust, mis ilmus Iraagis avalikkuse ette 2004. aastal pärast ameeriklaste juhitud riikide ühenduse vägivaldset sekkumist ja Şaddām Ḩusayni kukutamist. Loodi see väidetavalt juba 1999. aastal ning on sest ajast kandnud mitmeid erinevaid nimesid.
Ehkki rühmitus oli juba varem Süüria kodusõja kaoses suuri alasid vallutanud, tõusid nad maailma uudistes esile möödunud aasta juunis, mil äärmuslased suutsid hämmastava kiirusega kinnitada kanda Põhja-Iraagis, vallutades sealjuures vaid mõne päevaga riigi suuruselt teise linna Mosuli. Seejärel vapustasid läänemaailma jõhkrate hukkamisvideotega, kus võis näha ka läänest pärit džihadiste.
Kalifaadi kuulutas ISi juht Abu Bakr al-Baghdadi välja möödunud aasta juunis peagi pärast Mosuli vallutamist ning siis võeti endale ka praegune nimetus, millega krooniti end justkui kõigi maailma moslemite esindajaiks. Ehkki oma keelde ja käske põhjendavad äärmuslased koraanivärsside ja hadith’ide ehk prohvet Muhamedi ütluste abil, ei ole tegemist kindlasti mitte isegi sunniitide jaoks üldtunnustatud tõlgendustega.
Küll aga peavad nende reeglite järgi elama inimesed rühmituse vallutatud aladel. Kui palju rahvast praegu nende hirmuvalitsuse all elab, pole selge. Tänavu kevadel rääkis rahvusvaheline Punane Rist kümnest miljonist.
Tegevus
Isehakanud kalifaadi aladel asus IS läbi viima oma džihaadi, mis tähendab muuhulgas ulatuslikku etnilist puhastust. Selle ohvriteks langevad nii väikesed vähemusgrupid nagu ježiidid ja mitmed piirkonna vanad kristlikud kogukonnad kui ka šiiidid ja need sunniidid, kes ISi nõudeid ei järgi. Salafistliku lähenemisega ISi jaoks ei tähenda džihaad mitte lihtsalt moslemite võitlust vaenuliku maailmaga, vaid niinimetatud algse ja tõelise islami kehtestamist, mis algab ideoloogilisest puhastusest moslemite endi seas. On üksainus õige ideoloogia ja nad usuvad, et asuvad sellega maailma valitsema. Toetust sellele väljendavad suured ja väikesed džihadistid üles tõstetud nimetissõrmega.
Lisaks edule sõjatandril, orienteeruvad ISi äärmuslased hästi ka sotsiaalmeedias, kus tegutsevad uute džihadistide värbajad, levitatakse professionaalseid filmiklippe ja ajakirju. Araablaste kõrval sõdib tuhandeid eurooplasi ja ameeriklasi, mis näitab, et Islamiriigi propaganda on tõhus.
Rühmitus on teatanud, et tahab taastada jumala riigi maa peal. Sealjuures ei põlata retoorikas ära ka võimalikku sõda USAga, seda nähakse Koraanis kuulutatud lõpuaegade osana.
Tänavu on rühmitus hakkanud üha enam teatama tegevusest väljaspool Süüriat ja Iraaki ning seda kinnitavad ka nende sihtmärgiks olnud riigid.
Millise nimega neid kutsuda?
Paljud õpetlased ja usuühendused üle maailma on esinenud nii ISi tegusid ja ideoloogiat hukka mõistvate avaldustega kui ka soovitustega vältida nime Islamiriik kasutamist, et hoiduda neile legitiimsuse andmisest. Pärast viimatist suurt rünnakut Pariisis on paljud lääne liidrid asunud uue hooga kasutama hoopiski nime Daesh. See on akronüüm araabiakeelsest väljendist ad-Dawlah al-Islāmiyah fī'l-ʿIrāq wa-sh-Shām, mis tähendab Iraagi ja Levanti islamiriiki. Sama tähendab ka ingliskeelne lühend ISIL ning ISIS ehk Iraagi ja Süüria islamiriiki.
Nime Daesh puhul tuleb mängu veel asjaolu, et see kõlab araabia keeles sarnaselt sõnadele daes (see, kes trambib midagi jalge alla) ja dahes (see, kes külvab segadust).
Ambitsioonika nime Islamiriik kasutamine on üks paljudest rühmituse propagandavõtetest.