Teise maailmasõja ajal tuhandeid juute päästnud ja hiljem salapärastel asjaoludel Nõukogude vägede poolt vangistatud Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi pere taotleb tema surnukskuulutamist.
Wallenbergi pere taotleb tema surnukskuulutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wallenberg saadeti natside poolt okupeeritud Budapesti 1944. aasta juulis. Holokausti viimastel kuudel õnnestus tal päästa kümneid tuhandeid juute, kellele ta andis Rootsi passid. Samuti hankis 32-aastane Rootsi diplomaat hooneid, kus päästetavaid juute majutada.
Wallenberg kadus salapärastel asjaoludel 1945. aasta 17. jaanuaril. Viimased, kes teda elusana nägid, olid Nõukogude sõjaväelased.
Diplomaadi pere pole saanud kunagi selgitust selle kohta, miks Nõukogude väed ta pärast Ungarisse tungimist vahistasid.
1957. aastal andis Nõukogude Liit välja dokumendi, mille kohaselt pandi Wallenberg Lubjanka vanglasse ja suri seal 1947. aasta 17. juulil südamepuudulikkusesse.
Ka tema surma asjaolusid on kahtluse alla seatud, mõne hinnangu kohaselt ta pigem hukati.
2000. aastal möönis Vene uurimiskomisjon, et KGB laskis Wallenbergi Lubjankas 1947. aastal poliitilistel põhjustel maha. Detailsemat infot aga ei antud.