Homme möödub kaks aastat esimesest suuremast meeleavaldusest, millest sai alguse Ukraina Väärikuse revolutsioon. Üle kolme kuu kestnud revolutsioon sünnitas palju legende, millest üheks tuntumaks on tänaseni jäänud salapäraste snaiprite lugu, kes väidetavalt tapsid inimesi mõlemal poolelt.
Maidani snaipritest pole mingeid tõendeid
Eesti tollase välisministri Urmas Paeti internetti lekkinud telefonikõnest sai alguse siiani leviv teooria, et osa Maidanil tapetud protestijatest võisid maha lasta nö omad, et provotseerida kokkupõrkeid.
«Seesama Olga (Bogomolets, vabatahtlik doktor revolutsioonilisel Maidanil – J.P.) rääkis, et kõik tõendid viitavad sellele, et snaiprid tapsid inimesi mõlemal poolelt, nii tavalisi inimesi kui miilitsaid. Et doktorina võib ta väita, et käekiri on sama, kuulid on sama tüüpi – ning mis kõige häirivam – et uus koalitsioon ei taha uurida täpseid asjaolusid. Ühe rohkem on arusaamist, et nende snaiprite taga ei olnud (Viktor) Janukovitš (revolutsiooni tulemusena põgenenud Ukraina president – J.P.), vaid keegi uuest koalitsioonist. Häiriv on see, et kui see versioon hakkab levima väga võimsalt, siis see juba algusest peale diskrediteerib uue koalitsiooni,» rääkis Paet märtsi alguses telefonikõnes Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoniga, mille avaldas esimesena avalikult Venemaa riiklik ingliskeelne telekanal RT (endine Russia Today).
Paet on kogu aeg väitnud, et lihtsalt vahendas Kiievis talle väidetut kui ühte versiooni, mida tal polnud võimalik kontrollida. «Tollal oli see väga häiriv informatsioon, mida võimendas see, et uutelt võimudelt polnud tükk aega mingit infot tulistamiste uurimise alustamise kohta,» meenutas Paet täna.
Postimees intervjueeris Kiievis Maidani-tapatalgude uurimise seisust rääkiva pikema loo jaoks (lugu ilmub homses Postimehes) mitmeid Maidani-sündmuste uurimisega hästi kursis olevaid allikaid, kes kõik väitsid nagu ühest suust, et Olga Bogomoletsi tollased väited pole leidnud kinnitust. Ükski hukkunud miilits ei langenud snaiprikuulidest.
Maidani-sündmustest seni parima raamatu kirjutanud ajakirjanik Sonja Koškina väitel on rõhuval enamusel Janukovitši käsku täitnud Ukraina jõuametkondade snaiprite käe läbi hukkunud protestijatel läbivad kuulihaavad, mille tõttu ei saa isegi nende puhul sajaprotsendiliselt öelda, mis relvast ja kes nad maha lasksid. Protestijate poolel tegutseda võinud snaipritele võib viidata vaid Kiievi konservatooriumi juures 20. veebruaril toimunud tulistamine, aga ka seal ei tapnud Berkutit tulistanud snaiper või snaiperid mitte ühtegi miilitsat, vaid haavasid neid kätesse ja jalgadesse.
Ukrainas on ilmunud vähemalt üks videointervjuu mehega, kes väitis end olevat üks tulistaja Kiievi konservatooriumist. Enda sõnul oli ta Maidani toetaja ning ta täitis käsku Berkuti-meeste tulistamiseks. Kuid tema jutt on väga segane, ta ei osanud öelda ühtegi nime ning ta ei suutnud esitada ka ühtegi tõestust selle kohta, et ta osales selles tulistamises. Ka ei ole keegi teine inimene tema väiteid kinnitanud.
Riigiprokurör Viktor Šokin välistas Paeti poolt kuulsaks tehtud Bogomoletsi versiooni täielikult. «Ühtegi sellist fakti, et maidanlased oleksid tulistanud omasid, pole tuvastatud,» kinnitas ta Postimehele.
Maidanil hukkunute peresid esindav advokaat Jevgenia Zakvrevskaja kinnitas samuti, et pole uurijate käest kunagi sellist versiooni kuulnud.
Provokaatorid siiski ilmselt tapsid Maidanil inimesi.
Ukraina riigiprokuratuuri eriosakonna juht Sergei Gorbatjuk avaldas Maidani-protestide aastapäeva eel, et kolm esimest Maidanil tapetud miitingulist hukkusid 22. jaanuaril 2014 aastal kuulidest, mis lasti väga lähedalt, maksimaalselt kolme meetri kauguselt. Berkuti eriüksus oli sel hetkel protestijatest aga vähemalt 30-50 meetri kaugusel. Gorbatjuki väitel olid tapjad-provokaatorid suure tõenäosusega erariietes miilitsad.
Teine avalikkuses kahtlust külvanud lugu on seotud BBC filmitud videokaadritega 20. veebruarist, Maidani kõige verisemast päevast (siis hukkus 49 protestijat ja neli miilitsat – J.P.). Sellelt on näha, kuidas Ukraina-nimelisest hotellist tulistatakse protestijate suunas. Kuu aega tagasi teatasid Ukraina uurijad, et tuli avati marurahvusliku partei Svoboda parlamendisaadiku, endise maletreeneri Igor Jankivi numbritoast. Svoboda oli üks parteidest, mis toetas tuliselt Janukovitši-vastaseid proteste, aga on nüüd uue võimuga sama teravas opositsioonis.
«Selline süüdistus on täielik hobuse unenägu. Kõigile on selge, et hotellis, kus elasid parlamendisaadikud, oli eriteenistustel kindlasti ligipääs kõigisse tubadesse,» ütles Postimehele Svoboda Kiievi osakonna asejuht Juri Noevõi. «Tollal teadsid kõik, et seda hotelli kontrollisid Janukovitši siloviki (jõuametkonnad).»
Noevõi väitel oli tegemist poliitilise rünnakuga Svoboda vastu kaks nädalat enne kohalikke valimisi, sest peale lühikest kinnipidamist, tunnistuste võtmist, läbiotsimist ja valimiste möödumist pole Jankivi vastu enam keegi huvi tundnud.
Homme ilmub Postimehes pikem lugu, mis annab ülevaate, kui edukas on Ukraina uus võim olnud poolteise aasta jooksul Maidani-tapmiste uurimisel ning kui paljud tollal miitingulisi tulistanud miilitsatest on juba kohtu ette astunud.