Briti analüütik: Türgi motiveerib Venemaad paremini käituma kui Põhja-Euroopa

Keir Giles
, Chatham House'i mõttekoja Vene ja Euraasia programmi vanemteadur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keir Giles
Keir Giles Foto: Jaanus Lensment

Selline intsident oli tõenäoliselt vältimatu, arvestades kaht faktorit: Türgi õhuruumi kaitsmist puudutavate sekkumisreeglite kindlat ja järjepidevat rakendamist ning Venemaa lodevat suhtumist teiste õhuruumidest eemale hoidmisse.

Venemaa – vähemalt praeguse seisuga – rahulik vastus sellele intsidendile võib tuleneda samuti kahest faktorist. Esiteks, loomulikult tuli automaatselt selle eitus, et Vene lennuk rikkus Türgi õhuruumi. Kuid nii jätkamine võib osutuda keerukaks, kui saabki selgeks, et nad siiski seda tegid*.

Teiseks, Türgi jõuline vastus õhuruumi rikkumisele ei tule mingi üllatusena. Eriti arvestades selle intsidendi eelkäijat 3. ja 4. oktoobril, kui Vene lennuk sai samasuguseid hoiatusi, kuid lahkus enne, kui teda rünnati. Ehk Venemaa on täiesti teadlik reegleist, mille järgi Türgi mängib, ning need on reeglid, mida Venemaa mõistab. Türgi on neis olnud täiesti järjepidev, mitte ainult viimastel aegadel valesse kohta sattunud Süüria lennukeid alla tulistades, vaid ka eelmiste kümnendite juhtumites Kreeka lennukitega.

See on suures kontrastis teise Euroopa nurgaga, kus Vene lennukid, mis eksivad – sihilikult või kogemata – Põhja- ja Baltimaade õhuruumi, ei tekita nii ühemõttelist reaktsiooni. Põhja-Euroopa riikide vastused sellele probleemile pakuvad Venemaale märksa vähem motivatsiooni vaadata, et nende lennukid hästi käituksid ja täpselt navigeeriksid.

Põhja-Euroopa riikide vastused sellele probleemile pakuvad Venemaale märksa vähem motivatsiooni vaadata, et nende lennukid hästi käituksid ja täpselt navigeeriksid.

Kui Venemaale tundub, et ta tahab kätte maksta, on neil selleks loomulikult terve rida erinevaid võimalusi, nende seas diplomaatilised, majanduslikud ja muud hoovad. Kuid Moskvas võib olla selge, et kummagi huvides pole olukorda hullemaks muuta.

Oktoobris oli Türgi vastus NATO kaasamise osas väga mõõdetud: sihilikult Põhja-Atlandi lepingu artikkel nelja konsultatsioonide eelistamine artikkel viiele oli poliitiline sõnum. Taas kord, Türgi komme anda kindel ja jõuline vastus tõmbab selged punased jooned ja piirab seda, milline käitumine Venemaa poolt on vastuvõetav ja milline mitte. Sel moel eksimisvõimaluse vähendamine pigem vähendab kui suurendab tõsisemate kokkupõrgete võimalust.

Tekstist on autori palvel eemaldatud algne märkus võimaluse kohta, kui vrakk maandus samuti Türgis, sest pärast kommentaari andmist saabunud infost selgus, et seda siiski ei juhtunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles