Hollande ei suutnud Moskvast Putinilt välja pigistada mingit selget lubadust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse president Francois Hollande ja Vene riigipea Vladimir Putin eile Moskvas pressikonverentsil.
Prantsuse president Francois Hollande ja Vene riigipea Vladimir Putin eile Moskvas pressikonverentsil. Foto: SCANPIX

Prantsuse president François Hollande ja Vene riigipea Vladimir Putin leppisid eile kokku koordineerida rünnakuid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu, kuid erimeelsused Süüria tuleviku osas takistavad Venemaa toomist laiemasse džihadistidega võitlevasse koalitsiooni.

Putin andis märku, et Prantsusmaa ja Venemaa võivad hakata vahetama teavet, mis aitab tuvastada ISi sihtmärke ja eristada neid teistest Süüria autoritaarse juhi Bashar al-Assadi vastastest rühmitustest.

Riigid jõudsid kokkuleppele vahetada infot selle kohta, millised alad on mõõduka opositsiooni, mitte terroristide käes ja hoiduda neid oma õhurünnakutes sihikule võtmast, ütles Putin pärast 90 minutit Kremlis kestnud läbirääkimisi.

«Lööke Daeshi (IS) pihta intensiivistatakse ja koordineeritakse,» ütles Hollande ühisel pressikonverentsil oma Vene kolleegiga, lisades, et löögid keskenduvad naftatranspordile.

Kokkulepe keskenduda ISi sihtmärkidele oli kõige konkreetsem tulemus, mille Moskvas saavutas Hollande, kes hiljutise Pariisi veresauna järel üritab laiemat džihadistide vastast koalitsiooni kokku panna.

Kuid Prantsuse liidril ei läinud korda Putinilt välja pigistada mingit lubadust aidata USA-juhitavat ISi- vastast koalitsiooni.

Putin on raevus Vene sõjalennuki allatulistamise pärast Türgi poolt ning sügavad vastuolud Venemaa ja Lääne vahel valitsevad ka Assadi saatuse osas.

Hollande kordas pärast kõnelusi, et Moskva võtmeliitlasel Assadil ei ole Süüria tulevikus kohta. Putin aga kinnitas Moskva varasemaid avaldusi, et Assadi saatus on Süüria rahva kätes, ja lisas, et Assadi armee on liitlane võitluses terrorismiga.

Venemaa on korraldanud Assadi palvel Süürias õhurünnakuid alates 30. septembrist, samas kui USA-juhitav koalitsioon jätkab lööke ISi vastu.

Kuigi nii Venemaa kui USA-juhitav koalitsioon vastustavad ISi, ütlevad Washington ja tema liitlased, et Moskva eelistab džihadistide asemel rünnata pigem Assadi režiimiga võitlevaid mõõdukaid.

Enne Moskva külastamist käis Hollande toetust otsimas Suurbritannias, kus peaminister David Cameron kutsus parlamendiliikmeid üles toetama džihadistide vastaste õhulöökide laiendamist Süüriasse.

Cameron ütles, et Suurbritannia ei peaks ootama kuni rünnakuteni oma pinnal, nimetades moraalselt lubamatuks rahuldumist oma julgeoleku tellimisega liitlaste käest.

Parlament peaks Briti õhurünnakute laiendamise üle hääletama järgmisel nädalal.

Praeguseks pole selge, kas valitsuse algatusel on alamkojas piisav toetus. Cameroni konservatiividel on 650-kohalises alamkojas 17-kohaline enamus, ent tooride seas on õhurünnakute vastustajaid.

Opositsiooniline Tööpartei on enamjaolt õhurünnakute laiendamise vastu, ent mõnikümmend saadikut võib valitsuse kava heaks kiita.

Suurbritannia osaleb ISi-vastastes õhurünnakutes Iraagis, ent on seni hoidunud rühmituse pommitamisest Süürias. Paljud seadusandjad on sellele vastu ebapopulaarsete sõjaliste sekkumiste tõttu Iraagis, Afganistanis ja Liibüas.

Cameron on Prantsusmaale pakkunud Süüria-vastaste õhulöökide jaoks ka õhuväebaasi Küprosel.

Berliinis pakkus kaitseminister Ursula von der Leyen, et Saksamaa võib toetada Prantsusmaad ISi-vastases võitluses luure- ja, tankurlennukite, sõjalaeva ja satelliidipiltidega.

Kolmapäeval lubas Saksamaa saata Malisse 650 sõdurit, et leevendada ISiga võitleva Prantsusmaa koormat.

Vastupidiselt Saksamaale õnnestus Hollande'il Itaalias sealselt peaministrilt Matteo Renzi kuulda ainult ebamääraseid toetuslubadusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles