Maailm nõuab meeleavaldustel tegusid kliimamuutuse pidurdamiseks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
700 inimest olid eile tänavatel ka Lõuna-Aafrika vabariigis, Johannesburgis.
700 inimest olid eile tänavatel ka Lõuna-Aafrika vabariigis, Johannesburgis. Foto: SCANPIX

Kümned tuhanded inimesed avaldasid täna Austraalias meelt, nõudes Pariisi kliimakõnelustele kogunevatelt maailma liidritelt tegusid kliimamuutuse pidurdamiseks.

Keskkonnasõbrad tulid tänavatele ka Soulis, meeleavaldused on täna kavas veel mitmel pool maailmas nagu Rio de Janeiros, New Yorgis ja Mexicos.

ÜRO kliimakonverents algab homme Pariisis. Kõnelustest võtab osa 147 riigi- ja valitsusjuhti, teiste hulgas USA president Barack Obama, Hiina riigipea Xi Jinping, India peaminister Narendra Modi ja Vene president Vladimir Putin.

Konverentsi eesmärk on koondada kõik maailma riigid ühtsesse kokkuleppesse võitluseks kliimamuutusega, kõnelustel loodetakse jõuda üksmeelele piirata kliima soojenemist kahe kraadini Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes. Selleks tuleb oluliselt kärpida fossiilkütuste kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside emissiooni.

Süsinikusaaste piiramist nõudvad meeleavaldused on reedest alates sagenenud. Viimase konverentsieelse protestipäeva käivitas Austraalia.

«Meil ei ole planeet B-d,» hoiatas üks plakat Sydneys, kus oli tänavale tulnud 45 000 inimest.

«Praegu ei ole mitte midagi, mis oleks tähtsam kui kliimamuutusele lahendus leida,» ütles arstina töötav Kate Charlesworth.

«Juba kümne aasta pärast küsivad meie lapsed: «Ema, kas sa ei teadnud seda? Mida te kõik tegite?»,» lisas ta.

Ülemaailmne kampaania algas reedel Melbourne'ist. Laupäeval avaldati meelt Uus-Meremaast Filipiinide, Bangladeshi, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Suurbritanniani.

Adelaide'i protestiaktsiooni 5000 osavõtjat keskendusid maakera kliimamuutuse mõjule tervise, toiduturvalisuse ja arengu seisukohast - kõike seda peamiselt vaeste riikide jaoks.

«Need, kes probleemi põhjustamisele kõige vähem kaasa on aidanud, tunnevad selle mõju esimesena ja kõige rängemini, nagu meie vennad ja õed Vaikse ookeani piirkonnas,» ütles keskkonnaühenduse Oxfam liige Judee Adams.

Paljud Vaikse ookeani saareriigid nagu Kiribati, Tuvalu ja Marshalli saared kardavad, et kliima soojenemistest tingitud maailmamere tõus neelab nad igaveseks.

ÜRO meteoroloogiaorganisatsioon teatas sel nädalal, et lõppevast aastast on kujunemas kuumim alates mõõtmise alustamisest. Maakera keskmine temperatuur ületab eeldatavasti ühe kraadi võrra tööstuseelse taseme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles