/nginx/o/2008/09/17/75373t1h5149.jpg)
Euroopa välispoliitika nõukogu värskeim analüüs kinnitab, et Euroopa Liidu globaalne mõju on viimase kümnendiga oluliselt kahanenud, samas kui selle arvelt on kasvanud Venemaa ja Hiinaga kaasamõtlevate riikide arv.
Euroopa Liidu mõju ÜROs kahaneb
/nginx/o/2008/07/17/58140t1h4765.jpg)
17. september 2008, 18:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis läbiviidud hääletuste analüüs näitab, et Euroopa Liit on kaotanud kümnendiga 41 liitlase toetuse, tõdes oma ajaveebis riigikogu liige Marko Mihkelson.
Mihkelson tõstis uuringust esile fakti, et kui 1990ndate aastate lõpul toetas Euroopa Liidu algatatud inimõigusalaseid küsimusi peaassamblee liikmetest 70 protsenti, siis viimasel paaril aastal vaevalt poole ringis. Need teemad, milles Euroopal pole õnnestunud laiemat toetust leida, puudutavad näiteks Birmat, Zimbabwet, Kosovot, Darfuri.
Euroopa Liit peab igal aastal New Yorgis küll oma tuhatkond sisekohtumist, kuid väljapoole räägitakse koordineeritult vähe, mistõttu ei jõua nende sõnum enam kohale, leiavad analüüsi autorid. Samal ajal on aga populaarsemaks muutunud Hiina ja Venemaa positsioonid, mida kümne aasta eest toetati pooltel, ent eelmise peaassamblee ajal juba ligi kolmveerandil hääletustest.
Mihkelsoni sõnul annab see analüüs tegelikult tunnistust sellest, et eriti viimastel aastatel on selgelt kasvanud Venemaa ja otsati ka Hiina aktiivsus ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmetena. Ta arvas, et eriti Venemaa jõuline eemaldumine demokraatlikest protsessidest ning oma geopoliitiliste sihtide ambitsioonikas väljamängimine on muutnud Euroopa Liidu «pehme» poliitika oluliselt vähemtulemuslikumaks.
«See aga räägib veelkord vajadusest reformida Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamist. Lissaboni lepe on siin väga hädapärane. Selle sätete puudumist tajus Euroopa Liit ka äsjases Venemaa agressioonis Gruusia vastu,» tõdes riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtiv Mihkelson.
Venemaa on tema hinnangul aga saanud eelolevaks aastaks endale päris kindla liitlase ÜRO peaassamblee presidendi näol, sest selleks sai äsja Nicaragua endine välisminister Miguel d'Escoto Brockmann, kes juba jõudis teravalt kritiseerida nii Ameerika Ühendriike ja süüdistada ka Gruusiat sõja vallandamises Lõuna-Osseetias.
Nicaragua on seni maailmas ainus riik peale Venemaa, mille valitsus on tunnustanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust, sest seda sammu pole veel tihanud astuda isegi ükski riik Moskva mõju all olevas SRÜs.