/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/11/29/4749605t1hd8a4.jpg)
Meeleavaldajad moodustasid täna Pariisis inimketi survestamaks maailma liidreid, kes alustavad homme Prantsusmaa pealinnas jõupingutusi maakera ähvardava kliimakatastroofi ärahoidmiseks.
Pariisis moodustati kliimakonverentsi survestamiseks inimkett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO konverentsi eel protestivad sajad tuhanded inimesed kogu maailmas kliimamuutuse vastu. Pariisi inimketiga tahetakse saata liidritele kohtumise eel sümboolne sõnum.
Prantsuse võimud tühistasid 13. novembri terrorirünnakute tõttu kaks kliimademonstratsiooni, mistõttu jätsid meeleavaldajad sümboolselt oma jalanõud Vabariigi väljakule. Üle nelja tonni kaaluvas kingakuhjas on ka ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni jooksukingad.
Kliimameeleavaldus on esimene organiseeritud demonstratsioon Pariisis pärast terrorirünnakuid. Igas vanuses demonstrandid moodustasid rongkäigu asemel kahe kilomeetri pikkuse inimketi.
«Ma loodan, et seekord viib konverents millegi tõsiseltvõetavani,» ütles endine õppejõud inimketiga ühinedes.
Meeleavaldajad jätsid Bataclani kontserdimaja ees, kus tapeti kahe nädala eest terrorirünnakus 90 inimest, austusest ohvrite vastu inimketti 100-meetrise vahe.
ÜRO kliimakonverents algab esmaspäeval. Kõnelustest võtab osa 147 riigi- ja valitsusjuhti, teiste hulgas USA president Barack Obama, Hiina riigipea Xi Jinping, India peaminister Narendra Modi ja Vene president Vladimir Putin.
Konverentsikoha turvamiseks pannakse välja 2800 politseinikku ja sõjaväelast. Mujal Pariisis tagab julgeolekut 6300 korrakaitsjat.
Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve ütles, et ligikaudu 1000 inimesel, kelles nähakse julgeolekuohtu, on keelatud Prantsusmaale siseneda.
Konverentsi eesmärk on koondada kõik maailma riigid ühtsesse kokkuleppesse võitluseks kliimamuutusega, kõnelustel loodetakse jõuda üksmeelele piirata kliima soojenemist kahe kraadini Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes. Selleks tuleb oluliselt kärpida fossiilkütuste kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside emissiooni.