/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/01/20/3695351t1h3967.jpg)
Neli Euroopa Liidu idapoolset liikmesriiki tõrjus neljapäeval idee kärpida 26-liikmeline viisavaba Schengeni tsoon põgenikekriisiga toimetuleku eesmärgil väiksemaks.
Idapoolsed ELi riigid nõuavad Schengeni säilitamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia peaministrid deklareerisid ühisavalduses, et igasugused avalikud või varjatud katsed vaba piirata liikumist Euroopa Liidus on lubamatud.
Prahas peetud kohtumisel käivitasid nad algatuse «Schengeni sõbrad», mille eesmärgiks on viisaba piirkond senisel kujul säilitada.
Tšehhi peaministri Bohuslav Sobotka sõnul kavatsevad nad sel teemal teiste liikmesmaade liidritega rääkida ja veenda neid mitte lubama mini-Schengeneid, tagades samal ajal välispiiri toimimise.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem hoiatas läinud reedel, et väike rühm ELi riike võib olla sunnitud moodustama «mini-Schengeni», kui ühendus ei suuda rändekriisi lahendada.
«Ma tõesti ei taha, et see juhtuks. Niisugusel sammul oleks meie kõigi jaoks negatiivsed poliitilised ja majanduslikud tagajärjed,» ütles Dijsselbloem Saksa ärilehele Handelsblatt, rääkides võimalusest, et 26-liikmeline viisavaba Schengeni tsoon kahaneb viie- või kuueliikmeliseks tuumikuks.
Rändekriis on pingestanud ELi riikide omavahelisi suhteid. Kriisis on ühel pool ELi uuemad Kesk- ja Ida-Euroopa liikmed nagu Ungari, kes on astunud otsustavaid samme põgenike tõkestamiseks, ja teisel pool Saksamaa, kes sõjapõgenikke on seni avasüli vastu võtnud.
Dijsselbloem manitses liikmesriike põgenikekoormat omavahel võrdselt jagama ja hoiatas: «Kui EL ei suuda oma välispiiri paremini kindlustada, siis teeb seda väiksem riikide rühm. Sest me peame kaitsma oma ühiskonda ja kõrgeid sotsiaalseid standardeid.»
«Siis võib sellest saada mini-Schengen, ehkki see ei ole kahtlemata parim lahendus,» hoiatas ta.
«Mitmed riigid maksavad rändekriisis kõrgemat hinda, sest nemad võtavad migrante vastu. Need on Rootsi, Saksamaa, Austria, Belgia ja Holland. Me oleme ühesuguses olukorras, sellepärast tahame teha tihedamat koostööd,» seletas endine Hollandi rahandusminister Dijsselbloem usutluses Belgia ajalehele L'Echo.