Eesti ei plaani nõuda Venemaalt kompensatsiooni Nõukogude okupatsiooni eest, ütles välisminister Marina Kaljurand pühapäeval Vene uudisteagentuurile Interfax, kommenteerides Eesti, Läti ja Leedu justiitsministrite allkirjastatud koostöömemorandumit vastava nõudmise esitamisest Venemaale kui Nõukogude Liidu õigusjärglasele.
«Täpsustan, et jutt on justiitsministrite poliitilisest kokkuleppest, mida Eesti valitsus ei ole arutanud,» lausus Kaljurand. «Välisministeerium ja Eesti valitsus ei kavatse reaalseid praktilisi samme selle avalduse osas ette võtta.»
Venemaalt okupatsioonikahju väljanõudmise asjus Balti riikide koostöömemorandumile allkirja andnud justiitsministri Urmas Reinsalu märkis aga novembri alguses, et Eesti ei ole kunagi võtnud vastu otsust, et loobutakse vastavast nõudeõigusest ning Balti koostööle selles vallas selja keeramine oleks olnud vale.
Reinsalu meenutas, et okupatsioonikahjude teema on olnud päevakorras alates 1992. aastast, kui riigikogu moodustas okupatsioonide repressiivpoliitika komisjoni. «Aruanne valmis 2004. aastal ja riigikogu kohustas valitsust analüüsima ning andma hinnangut kahjunõuete küsimusele. Nüüd on tööga okupatsioonikahjude hindamise vallas edasi mindud,» ütles Reinsalu BNS-ile.
Tema sõnul on Läti ja Leedu antud küsimuses Eestist juba palju kaugemale jõudunud. «Leedus on kahjunõude esitamise teema läbinud ka rahvahääletuse ja omandanud konkreetse rahalise mõõtme, milleks oli 2001. aastal välja käidud 20 miljardit dollarit,» ütles Reinsalu. Ta lisas, et Läti arvutas oma numbri välja hiljem, saades summaks 300 miljardit eurot.
Reinsalu sõnul jõudsid Baltimaad Lätis korraldatud konverentsil tõdemuseni, et okupatsioonikahjude nõudmises on Balti riikidel mõtet edasi minna ühiselt ning samal ajal võrrelda metoodikat, mille abil on nõuded üles ehitatud.
Kaljuranna sõnul ei näe Eesti esialgu vajadust Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tühistamiseks.
«Euroopa Liit on ühtne oma suhtumises Krimmi ebaseaduslikku annekteerimisse ning on selle üksmeelselt hukka mõistnud,» lausus Kaljurand. «EL pooldab endiselt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Eesti kui EL-i liikmesriik jagab seda seisukohta, nagu ka sanktsioone Venemaa vastu, täielikult.»
Ministri sõnul rajaneb EL-i otsustusmehhanism konsensusel, arvesse võetakse nii suurte kui väikeste riikide seisukohti ning keegi ei saa kellelegi oma arvamust peale suruda. EL-i riigid otsustavad ühiselt ka poliitika ja sanktsioonid Venemaa suhtes, märkis ta.
«Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja sellele järgnenud sekkumine Ukraina idaosas mõjutavad endiselt meie suhteid. Ei ole alust neid üle vaadata, kuni ei täideta täielikult Minski kokkuleppeid, mille eesmärgiks on Ukraina kontrolli taastamine oma territooriumi, sealhulgas riigipiiri üle,» ütles Kaljurand Interfaxile.