/nginx/o/2015/12/07/4774053t1h9e8c.jpg)
Pärast 13. novembril Prantsusmaa pealinnas Pariisis aset leidnud terrorirünnakuid ilmnes, et Belgia on Euroopa džihadismikeskus, kuna just seal valmistati Pariisi rünnakut ette.
Euroopa džihadismikeskuseks olev Belgia plaanib esmakordselt saata agente välisriikidesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia julgeolekujõudude andmetel on riigis umbes 900 Belgia kodakondsusega äärmusislamistlikku võitlejat, mis on Belgia kümne miljoni elaniku kohta võrdlemisi suur arv, edastab mtv.fi.
Belgia luure oli mõnevõrra alarahastatud ja -mehitatud kuni selle aasta jaanuarini, mil Verviers`is jahiti terrorirünnakut plaaninud isikuid. Operatsioonis hukkus kaks terrorismis kahtlustatud Belgia kodakondsusega meest.
Pärast seda juhtumit langetas Belgia valitsus otsuse lõpetada kokkuhoiurežiim ning anda luurele ja politseile terrorismiga võitlemiseks lisaraha 200 miljonit eurot.
Pärast novembrikuist Pariisi intsidenti said luureüksused ja politsei veel 400 miljonit eurot.
Belgia luure tegevusega kursis oleva luureeksperdi Lars Bove teatel töötab selle riigi luureametis 600 inimest, kellest 500 on luureagendid.
Võrdluseks: Belgia naaberriigis, 16 miljoni elanikuga Hollandis töötab luures 1500 inimest ja eelarve on 213 miljonit eurot, millest 25 miljonit kulub Süüriasse Islamiriigi ridadesse sõdima läinud 220 hollandlase jälgimiseks.
Uudisteagentuuri Reuters reporteri Philip Blenkinsopi teatel kutsutakse läänes Belgia pealinna Brüsselit Jihad Centyraliks ehk džihaadi keskuseks.
Belgia võimud võtavad seda üsna isiklikult ja panustavad seega aina rohkem terrorismivastasesse võitlusse.
Belgia justiitsministeeriumi teatel plaanib Belgia saata esmakordselt oma agente välismaale. See on tähelepanuväärne muutus riigis, kus politsei ei tohi seaduse järgi teha pärast kella 21.00 läbiotsimisi, kuid seda kellaaja piirangut tahetakse muuta. Samuti plaanitakse vahi all hoidmise pikendamist ühest ööpäevast kolme ööpäevani.
Belgia flaamikeelse piirkonna võimud tegid keskvalitsusele ettepaneku panna Süüriast Belgiasse tagasi saabunud džihadistidele elektrooniline jälitusseade, kuid seni on see jäänud jutu tasemele.