/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/11/04/3492553t1h4247.jpg)
Iseseisvuse taastanud Lätis on olnud kokku 19 valitsust 12 peaministriga. Sageli pole aga valitsus püsinud oma ametiaja lõpuni. Postimees annab ülevaate Läti peaministrite tagasiastumiseni viinud juhtumitest.
Läti peaministrite raske saatus: tagaselja vandenõust üldise usalduskriisini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/16/4705881t1h8045.jpg)
Laimdota Straujuma teine valitsus november 2014 – detsember 2015
7. detsembril 2015 teatas peaminister Laimdota Straujuma oma tagasiastumisest, täpsustamata konkreetset põhjust. Suuremad erimeelsused valitsusliidus said alguse novembri alguses, kui Straujuma tagandas seoses pingetega lennufirma airBaltic rahastamisel transpordiminister Anrijs Matīssi.
/nginx/o/2015/11/11/4690687t1haa83.jpg)
Valdis Dombrovskise kolmas valitsus oktoober 2011 – jaanuar 2014
2009. aasta märtsis peaministriks tõusnud Valdis Dombrovskis teatas tagasiastumisest pärast Maxima ostukeskuse varingut Riias 2013. aasta novembris, öeldes, et ta võtab poliitilise vastutuse nii ohvriterohke kauplusevaringu kui ka paremtsentristliku koalitsiooni ebastabiilsuse tõttu.
/nginx/o/2015/12/07/4776077t1he1ad.jpg)
Aigars Kalvītise teine valitsus november 2006 – detsember 2007
2004. aasta detsembris valitsusjuhiks tõusnud Kalvītise tagasiastumise põhjustasid erimeelsused valitsusliidus. Kalvītise valitsuse laialiminekut mõjutas paljuski pahameel riigi korruptsioonitõrje büroo juhi Aleksejs Loskutovsi vallandamise pärast, misjärel lahkusid Kalvītise valitsusest omal algatusel või sunnitult mitu ministrit.
/nginx/o/2013/09/05/2239871t1hc38c.jpg)
Indulis Emsise valitsus märts 2004 – detsember 2004
Veidi rohkem kui pool aastat võimul püsinud Emsise juhitavale vähemusvalitsusele sai saatuslikuks valitsusliidus oleva, kuid valimiste eel suuremat võimu jahtinud Rahvaerakonna vastuseis riigieelarvele.
/nginx/o/2013/11/12/2616952t1h349d.jpg)
Einars Repše valitsus november 2002 – märts 2004
2004. aasta alguses jäi Repše valitsus parlamendis vähemusse, kuna protestiks asepeaminister Ainārs Šlesersi vallandamise pärast lahkus koalitsioonist Repše juhitava Uue Aja peamine partner Esimene Partei. Repše põhjendas Šlesersi vallandamist ebakompetentsusega, tegelikuks põhjuseks oli Läti meedia hinnangul Esimese Partei toetus ideele luua kinnisvaraskandaali sattunud ekspankurist peaministri tehingute uurimiseks seimikomisjon.
/nginx/o/2009/06/05/190559t1he047.jpg)
Andris Šķēle kolmas valitsus juuli 1999 – mai 2000
Rahvaerakondlasest peaminister Andris Šķēle ennetas ise tagasi astudes tema tagandamist kavandanud parlamenti. Šķēle juhitav valitsus läks laiali, kui ta oli erastamisvaidluse tõttu tagandanud majandusminister Vladimirs Makarovsi. See samm tõi kaasa tüli valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonnaga Isamaale ja Vabadusele, kes loobus valitsusjuhi toetamisest, millele Šķēle vastas viie allesjäänud Isamaale ja Vabadusele ministri tagandamisega.
/nginx/o/2015/12/07/4776093t1h4b82.jpg)
Vilis Krištopansi valitsus november 1999 – juuli 1999
Krištopans teatas oma tagasiastumisest peaministri ametist, vältides umbusaldamist parlamendis. Otsese põhjusena tõi Krištopans välja koalitsioonierakonna Isamaale ja Vabadusele lepingu opositsioonilise Rahvaerakonnaga, mida ta nimetas tagaselja vandenõuks ja riiki õõnestavaks lepinguks. Võimuliidus tekitas pingeid Krištopansi nõudmine, et valitsusliitu kuuluv Uus Partei kutsuks tagasi oma majandusministri Ainārs Šlesersi, keda valitsusjuht süüdistas erastamisega venitamises.
Andris Šķēle teine valitsus veebruar 1997 – august 1997
Šķēle teist valitsust nõrgendasid mitme tema juhitava valitsuse ministriga seotud korruptsioonijuhtumid, mis olid seotud keeluga töötada üheaegselt ka erasektoris. Korruptsioonivastse seaduse rikkumise tõttu pidid mitu ministrit tagasi astuma. Parteitu valitsusjuhi tööd raskendas ka asjaolu, et valitsusliit koosnes kokku seitsmest erakonnast, mille vahel valitsesid ületamatud vastuolud.
Andris Šķēle esimene valitsus detsember 1995 – veebruar 1997
1995. aastal kaheksaparteilise koalitsiooni eesotsas valitsusjuhiks saanud parteitu Šķēle astus esimest korda peaministri kohalt tagasi pärast seda, kui ta väidetavalt avaldas survet tollasele presidendile Guntis Ulmanisele ja parlamendile, et saavutada ärimees Vassili Melniku määramine rahandusministriks. Vaatamata sellele, et Melnikut seostati seadusvastase äritegevusega, nimetati ta rahandusministriks. See aga põhjustas peaministri ja presidendi vahel avaliku tüli.
/nginx/o/2015/12/07/4776103t1h3f21.jpg)
Valdis Birkavsi valitsus august 1993 – september 1994
Birkavs ja tema juhitav valitsus astus tagasi poliitilise kriisi tõttu, mis sai alguse, kui üks koalitsioonipartneritest – Taluliit – teatas lahkumisest Läti Tee juhitavast valitsusliidust ning kutsus oma ministrid tagasi. Taluliidu juhid põhjendasid oma sammu sellega, et Läti Tee ei täida oma lubadusi põllumajanduse toetamisel, samuti seati kahtluse alla peaministri võimekus ja oskus kompromisse saavutada.