/nginx/o/2015/12/11/4787493t1hbb68.jpg)
Financial Timesi (FT) andmetel plaanivad Euroopa Liidu ametkonnad Schengeni piiride valvamise tõhustamist ilma liikmesriikide nõusolekuta.
FT: EL plaanib piirivalvet liikmesriikide nõusolekuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FT sai enda valdusse ELi sellekohased dokumendid, milles olev avalikustatakse järgmisel nädalal. Plaani kohaselt tahetakse luua uued alalised piiri- ja rannavalveüksused, mis võtavad töö üle praeguselt ELi piirikaitseagentuurilt Frontex.
Tegemist olevat viimase õlekõrrega, mille abil tahetakse Schengeni sees säilitada migratsioonisurvest hoolimata liikumisvabadus.
Prantsusmaa ja Saksamaa on nõudnud juba mõnda aega ühtset ja alalist piirikaitsesüsteemi kogu ELile.
FT andmetel ei puuduta uued plaanid Ühendkuningriiki ja Iirimaad, kuna nad on jäänud ELi ühtsest migratsioonipoliitikast välja.
Väljaande arvates oleks ühtse piirivalvesüsteemi loomine liikmesriikide jaoks sama suur samm, nagu seda oli ühisraha kasutuselevõtt.
Nimetatud plaan tähendaks ka seda, et EL võib kontrollida Schengeni alal olevaid, kuid ELi väliste riikide piire, näiteks Norra oma.
Plaan näeb ette liikmesriikidega selles küsimuses läbirääkimiste pidamist, kuid liikmesriikidel ei ole ühepoolset õigust takistada politsei- ja piirivalveüksuste paigutamist piirile.
Kui ELi riigid selle plaani heaks kiidavad, siis uutel piirivalveüksustel on põhimõtteliselt vabad käed, keda palgatakse ja milliseid relvi kasutatakse.
Need üksused võivad palve esitamsel tegutseda näiteks ka ELi mitte kuuluvate riikide piiridel nagu Makedoonia ja Serbia, läbi mille pürgib seni suur hulk põgenikke Lääne- ja Põhja-Euroopasse.
Neil piirivalveüksustel oleks õigus välja saata isikuid, kellel ei ole Euroopas olemiseks vajalikke dokumente. Frontexil see õigus puudub.