Kooleraga võitlevad Haiti võimud on nüüdseks hädas ka märatsevate kohalikega. Vihased protesteerijad süüdistavad ÜRO rahuvalvajaid kooleraepideemia algatamises.
Kooleraepideemiast räsitud haitilased hakkasid mässama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abiorganisatsioonid paluvad vägivalla Põhja-Haitil lõpetada, kuna see segab kooleraohvrite aitamist. Samuti ei saa abitöötajad seetõttu Cap-Haitieni linna varusid täiendada ning mitu puhta vee projekti on ajutiselt peatatud. Nii ei saa abilised toimetada inimesteni näiteks seepi, vahendab CNN.
Koolera on Haitil tapnud juba 1034 inimest. Haiglaravil on käinud 16 799 inimest. Arvatakse, et epideemia sai alguse selles, kui Artibonite jõkke lekkisid nakatunud väljaheited. Epideemia algatajaks võisid olla ka Aasiast pärit rahuvalvajad, kes sealkandis peatusid, kuid ÜRO lükkas selle väite ümber. Haitit tabanud koolera vorm on enim levinud Kagu-Aasias.
Kohalikud vihastasid seetõttu riigis peatuvate ÜRO vägede peale ja süütasid Cap-Haitienis autosid ja rehve ning isegi politseijaoskonna. Haiti valitsus ei suutnud demonstratsioone teisel päeval enam ohjeldada. Üks ÜRO rahuvalvaja tappis üleeile vähemalt ühe protestiaktsioonil osaleja.
Cap-Haitienis on varud otsakorral ja meditsiinitöötajad on ülekoormatud koolerasurmadega.
«Palume kõigil demonstratsioonid koheselt lõpetada, et rahvuslikud ja rahvusvahelised partnerid saaksid jätkata elude päästmist,» sõnas humanitaarabi koordinaator Nigel Fisher.
ÜRO missioon palus lisarahasid Haiti kooleraepideemiaga tegelemiseks. Arvatakse, et tuleva kuue kuu või aasta jooksul võib koolerasse haigestuda umbes 200 000 haitilast.