/nginx/o/2015/12/12/4793717t1he5e6.jpg)
Maailma 195 riigi esindajad võtsid laupäeval vastu ajaloolise kokkuleppe globaalse soojenemise peatamiseks.
Maailma 195 riigi esindajad võtsid vastu ajaloolise kliimaleppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma näen positiivset reageeringut. Ma ei kuule vastuhääli. Pariisi kliimalepe on vastu võetud,» ütles Prantsuse välisminister Laurent Fabius ÜRO konverentsil, teenides delegaatide pika aplausi.
2020. aastal jõustuv kokkulepe lõpetab aastakümneid kestnud erimeelsused rikaste ja vaeste riikide vahel selle üle, kuidas ellu viia mitme triljoni dollari suurust jõupingutust globaalse soojenemise peatamiseks ning tegeleda juba ilmnevate tagajärgedega.
Kliimapakt on kõigile osalejatele siduv ning selle eesmärk on hoida üleilmne temperatuuri tõus selle sajandi lõpuks tublisti allpool kaht kraadi Celsiuse järgi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, püüeldes koguni 1,5 kraadini, mis oli saareriikide ning teiste väikeste ja haavatavate riikide üks peamisi nõudmisi.
Leppe järgi toetatakse alates 2020. aastast vähemalt 92 miljardi euro ulatuses arengumaade toimetulekut globaalse soojenemisega. Tulevases rahastamises tuleb kokkulepe saavutada 2025. aastaks.
Maailma liidrid ja teadlased on hoiatanud üha rängemate põudade, üleujutuste ja tormide eest, samuti veetaseme tõusu eest maailmameres, mis mõjutab sadade miljonite inimeste elu.
Keskkonnaorganisatsioonid on rõhutanud, et Pariisi lepe on pöördepunkt maailma ajaloos.
/nginx/o/2015/12/12/4793719t1hb1ce.jpg)
/nginx/o/2015/12/12/4793721t1hefa2.jpg)
/nginx/o/2015/12/12/4793723t1h7b1d.jpg)
/nginx/o/2015/12/12/4793725t1h7d43.jpg)