/nginx/o/2015/12/14/4797027t1h15d3.jpg)
Ecuadori võimud andsid oma nõusoleku, et Rootsi esindajad saaksid Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas elavat, paljastuslehekülje WikiLeaks asutajat Julian Assange´i küsitleda.
Ecuador ja Rootsi jõudsid Assange`i suhtes kokkuleppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia päritolu Assange on elanud Ecuadori saatkonnas kolm aastat, kuna Ecuador pakkus talle asüüli, edastab BBC.
Rootsis kahtlustatakse Assange`i kahe naise seksuaalrünnakus ja vägistamises, mis väidetavalt leidis aset 2010. aastal ning Rootis võimud nõudsid ta väljaandmist.
Assange´i sõnul on temavastased süüdistused fabritseeritud ning Rootsi võib ta edasi toimetada USAsse, kus teda kahtlustatakse riikliku salainfo lekitamises. Seal aga ootab teda tõenäoliselt ees kohus.
2010. aastal avaldas WikiLeaks mitmeid USA sõjategevuse ja riigikaitsega seotud dokumente.
Ühendkuningriik omakorda süüdistas Ecuadori Assange´ile peavarju andmises ja õigusmõistmise takistamises.
Briti välisministeeriumi teatel sõltuvad edasised sammud nüüd Rootsi prokuröridest.
Assange´i kaitsjatemeeskonna juhi, advokaat Baltasar Garzoni sõnul peaksid nii Briti kui Rootsi võimud Wikileaksi asutaja inimõigusi austama, kuid seni ei ole nad seda teinud.
«Julian Assange`i ainsaks nõudmiseks on, et ta põhiõigused oleks tagatud, kaasa arvatud see, et ta sai Ecuadori saatkonnas asüüli,» selgita advokaat.
Briti meedia teatel ei alusta Rootsi võimud Assange`i küsitlemist kohe, vaid selleks vajalike protseduuride ettevalmistamise tõttu nihkub see uude aastasse.