/nginx/o/2015/12/16/4803147t1h397c.jpg)
Euroopasse saabunud suur põgenikemass on hakanud mõjutama näiteks Soome pealinna Helsingi eluasemeturgu, sest riigile kuuluvad üürikorterid on hakanud otsa lõppema.
Põgeniketulva mõjud Helsingis: tekkinud on korteripuudus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome migratsiooniameti andmetel on sel aastal saabunud 30 000 asüülitaotlejat, kellest kolmandik on saanud positiivse vastuse, edastab Helsingin Sanomat.
Migratsiooniametnike sõnul liiguvad Soomes asüüli saanud eelkõige suurlinnadesse ja pealinna Helsingisse, kus nad otsivad endale eluaset ja tööd.
Helsingi linnavalitsuse eluasemeosakonna juhi Markku Leijo arvates vajab pealinnas järgmisel aastal korterit 2500 – 3000 sisserännanut.
Helsingi linnale kuuluvaid üürikortereid ei jätku kõigile migrantidele hoolimata sellest, et Soome saabunud põgenike arv on viimastel aastatel stabiilne olnud.
Detsembri alguse seisuga soovib Helsingis saada linna üürikorterit umbes 15 000 inimest, samas kui aastas vabaneb selliseid kortereid vaid 2500.
Leijo sõnul on tekkimas korterikriis, kuid see loodetakse lahendada eraüürileandjate ja maksurahade abil.
«Eraüürileandjatele makstav üür on linnakorterite üürist märgatavalt kallim ja selle tõttu tuleb põgenikele peavarju saamiseks lasta käiku maksuraha,» selgitas ametnik.
Leijo arvates tuleb eraüürikorterite üüri eest käia välja kaks korda suurem summa, kui seda makstakse linnakorterite üüri eest.
Ta lisas, et Helsingis kerkivad järgmisel aastal põgenikekriisi tõttu korteriüürikulutused rohkem kui kümne miljoni euro võrra.
See arvestus on tehtud oletusega, et asüülitaotlusele positiivse vastuse saanud saavad elada linna pakutud üürikorteris keskmiselt pool aastat, neid on umbes 2500 ja üür on 700 eurot kuus.
Kui lisada juurde ka põgenikele makstavad toetused, siis tõusevad linna kulutused järgmisel aastal veelgi.
«Peaksime arvestama suurusjärgus 20 miljonit eurot,» arvas asjatundja.
Leijo arvates ootavad kinnisvarafirmad, kuidas olukord areneb ja kuidas nad saaksid sellest kasu.
Majutuseksperdi sõnul on põgenike majutamisega veel palju lahtisi otsi ning vajaduse korral võetakse kasutusele ka hotellid, kuid see kasvatab veelgi kulutusi.
Leijo jätkas, et turg määrab, milliseks kujunevad üürihinnad, sest kui nõudmine on suur, siis saab küsida üüri rohkem. Samas tekitab suur nõudmine korteripuuduse.
Põgenikud on juba nüüd mõjutanud nii Helsingi kui kogu Soome eluasemeturu hindu ning see tendents jätkub.
«Arvatakse, et Helsingis on seni väga palju tühje kortereid ja majutuspindu, kuid see ei ole nii. Tegemist on mitme aasta taguse infoga, mida millegipärast seni adekvaatseks peetakse,» jätkas Leijo.
Soome keskkonnaministeeriumi eksperdi Peter Fredrikssoni arvates lähevad umbes pooled Soomes asüüli saanud elama Suur-Helsingisse. Tema andmetel ei ole neid inimesi mitte 2500, vaid 5000 ning koos pereliikmetega oleks neid 7000.
Fredriksson rõhutas, et sisserännanud ei saa üürikortereid eelisjärjekorras ja soomlasi ei jäeta kõrvale ehk migrantidel ei ole «oma järjekorda».
Riigi raha eest ehitatud üürikorteritesse majutatakse inimesi vastavalt vajadusele, olukorrale ja sissetuleku suurusele.
Fredrikssoni andmetel on Helsingis praegu pagulaskriisi tõttu umbes 12 000 inimest, kellel on kiirkorras vaja elamispinda ning nende seas on nii sisserännanuid kui soomlasi.