Venemaal kinnitab kanda positiivne arusaam Jossif Stalini ametiajast Nõukogude Liidu eesotsas, kuid kasvava vähemuse sõnul ei oska nad Stalini minevikku endi arvates korralikult hinnata.
Venemaal levib positiivne arusaam Stalini ametiajast
18. detsember 2015, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal hoidis Stalini pärandit elus kommunistlik partei, mille esindajad kandsid meeleavaldustel tema pilte, rääkisid kiitvalt tema poliitikast ja tähistasid 21. detsembril järjepidevalt tema sünnipäeva. Praegu arvatakse, et tema tegelik sünnipäev oli 18. detsember, kuid kommunistid ootavad tähistamiseks ikkagi 21. detsembrini.
Kuigi kommunistid ise püsivad jätkuvalt poliitika ääremail, siis nende käsitlus Stalinist on saamas üha enam osaks peavoolust.
Stalinit negatiivses valguses nägevate inimeste arv kahaneb järjepidevalt - küsitluste andmeil oli nende hulk 2001. aastal 43 protsenti, kuid nüüdseks on see langenud 20 protsendile. Lisaks suureneb nende inimeste hulk, kes ei oska tema ametiajale hinnangut anda.
Stalinit negatiivses valguses nägevate inimeste arv kahaneb järjepidevalt.
Ajal, mil Venemaa seisab silmitsi rahvusvahelise isolatsiooni ja majandusraskustega, on möödunud sündmuste käsitlemine triumfidena muutunud üha levinumaks. Vene president Vladimir Putin tõstab tihti esile Nõukogude Liidu võitu Teises maailmasõjas, lubades seista lääne vastu ja Venemaa huvide eest.
«Loomulikult oleme hakanud vaatama Stalinit soodsamas valguses,» lausus Vene kultuuriministeeriumi haldusalas oleva sõjaajaloo ühingu nimel tuure korraldav Sergei Zaborovski. «Miks nüüd? Võib-olla seetõttu, et olukord maailmas pole kõige parem. Vajame jõudu. Vajame midagi, mis meid ühendaks.»
Viimastel aastatel on Venemaal loodud mitmeid Stalini ametiaega käsitlevad muuseumid ning protsess sai hoogu juurde Teise maailmasõja 70. aastapäeva eel.
Horoševos äsjaavatud muuseumi juhataja Liidia Kozlova sõnul on rajatise eesmärgiks valvata meie ajalugu ja kaitsta fakte.
«Stalin polnud ingel, kaugel sellest, kuid ta hoolitses oma kodanike julgeoleku eest,» lausus Kozlova. Muuseum keskendub Stalini sõjalistele ja majanduslikele triumfidele ning ei maini tema ebaõnnestumisi ega teisi Stalini ametiaja negatiivseid külgi.
Vene inimõigusorganisatsiooni Memoriaal hinnangul on Stalini ümbertegemine machiavellilikult kalkuleerivaks suurkujuks kõige leebemal juhul pelgalt murettekitav. Ühendus kogub andmeid Nõukogude Liidu poliitilistest repressioonidest ning üritab esile tõsta selle ohvrite mälestusi.
Ajaloolaste andmeil tapeti Stalini ametiajal poliitpuhastustes üle miljoni inimese. Lisaks surid miljonid vangilaagrites, Ukraina näljahädas ja etniliste vähemuste deporteerimiskampaaniates.
Memoriaal on kutsunud üles keelustama Stalini kujutamist.
Kuigi Kreml on hoidunud Stalini täielikult heaks kiitmast või hukka mõistmast, siis üritavad võimud vaigistada üksikisikuid, muuseume ja valitsusväliseid organisatsioone, mis nende hinnangul ei tõlgenda ajalugu korrektselt, ning tõmbavad mineviku narratiivi rohkem valitsuse kontrolli alla.
Laiaulatuslik kampaania Stalini väljatõrjumiseks ilmselt lähiajal aset ei leia, lausus sõltumatu uuringufirma Levada Keskus juht Lev Gudkov. Nõukogude süsteemi kriminaalseks tunnistamine viiks mitmete venelaste identiteedi täieliku kokkuvarisemiseni, lausus ta.
«Nad ei eita Stalini korda saadetud halba, kuid eelistavad näha teda majesteetliku valitsejana, mitte vastuolulise liidrina.»