Venemaa eksagent: Vene võimud on Siinai lennukatastroofi taga

Venemaa lennufirma Kogalõmavia lennuki jäänused Siinai poolsaarel Foto: SCANPIX

Oktoobri viimasel päeval leidis Egiptuses Siinai poolsaarel aset lennuktatastroof Venemaa lennufirma Kogalõmavia lennukiga Airbus A321, milles kaotas elu 224 inimest.

Venemaa ametliku versiooni kohaselt olid selle taga terroristid, kuid KGB eksagent Boriss Karpiškov on seisukohal, et õnnetuse põhjustajateks on Venemaa võimud eesotsas president Vladimir Putiniga, edastab Daily Mail.

Lend 9268 tõusis õhku Egiptuses Sharm el Sheikhi lennuväljalt ja pidi lendama Venemaale Peterburi.

Pool tundi pärast õhkutõusmist toimus lennukis plahvatus, lennuk murdus pooleks ja kukkus maapinnale.

Päästetöötajad otsisid 217 reisija ja seitsme meeskonnaliikme ning lennuki jäänuseid kümne kilomeetri raadiuses lennuki allakukkumispaigast.

Terrorirühmitus Islamiriik teatas üsna kiiresti pärast õnnetuse ilmsikstulekut, et nende käsilased panid Vene lennukisse pommi ning tegemist olevat kättemaksuga selle eest, et Venemaa alustas Süürias nende positsioonidele õhurünnakuid.

KGB endine kapten Karpiškov on veendunud, et Venemaa võimude käsi mängis Kogalõmavia lennuki allakukkumisel rolli.

Karpiškov, kes elab Ühendkuningriigis uue nime all, teatas Briti meediale, et Venemaa eesmärgiks oli selle lennuõnnetusega tekitada rahvusvahelist poolehoidu. Venemaa vajab sellist tähelepanu, kuna Ukrainas toimuva tõttu on sel riigil seni negatiivne märk küljes.

Karpiškov on seisukohal, et Islamiriik on vaid suitsukate ning Putin on tegelikult Süüria presidendi Bashar al-Assadi liitlane.

Eksagendi teatel sai ta oma andmed Vene võimudele lähedal seisvalt kõrgelt anonüümseks jääda soovinud luureohvitserilt.

Ohvitseri teatel oli Putin mures, et tema mõjuvõim Süürias ja Lähis-Idas on nõrk. Putin kardab ka seda, et kui al-Assad võimult tõugatakse, siis kaotab ta seal piirkonnas tähtsa liitlase ning ta mõju kahaneb olematuks.

Endine KGB ohvitser lisas, et Putin tahtis saada «kaks kärbest ühe hoobiga» ehk säilitada al-Assadi võimu ja jätkata Lähis-Idasse vene relvade müüki.

Kreml vajas selleks aga midagi sellist, mis tekitaks rahvusvahelist tähelepanu ning annaks välisriikide heakskiidu Venemaa õhurünnakutele Süürias.

Valgevene Minski KGB akadeemias väljaõppe saanud Karpiškov oli KGB teenistuses üle kümne aasta ning tal oli juurdepääs sajalaste andmetele ja projektidele. Ta tegutses mitu aastat Lätis vastuluureagendina, kuna Lätit nagu Eestitki peeti nõukogude «lääneks».

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal lahkus ta Lätist ja suundus Moskvasse. Karpiškovi sõnul tekkis tema ja ta tööandja vahel riid, kuna talle ei makstud piisavalt.

KGB teatel oli Karpiškov kaksikagent ning ta pandi koduaresti. Agendil õnnestus valepasside abil Euroopasse jõuda ning Ühendkuningriiki saabus ta paarkümmend aastat tagasi.

Karpiškovi andmetel saatis Venemaa luure Sharm el Sheikhi eriväljaõppe saanud agendid, kellest üks sai ülesandeks võrgutada Egiptuses puhkusel olev venelanna.

Puhkuseromansi lõpus andis mees naisele paki, mille palus toimetada oma vanematele Peterburis.

Karpiškovi teatel oli selles pakis pomm, mis pidi lennuki pardal teatud ajal plahvatama.

Venemaa meedia teatel oli pomm suure tõenäosusega istmete 30A või 31A all.

Kohal 30A istus 77-aastane Nadežda Bašakova, kelle kõrval, kohal 30B istus ta 43-aastane tütar Margarita Simanova.

31A kohal oli 15-aastane Maria Ivleva ning kohal 31B ta 44-aastane ema Marina Ivleva.

Kui KGB eksagendi jutt paika peab, siis pommi lennukisse toonud naine oli kas Marina Ivleva või Margarita Simanova.

Venemaal on alates Vladimir Putini võimule saamisest liikunud vandenõuteooriad, et tema käsul on toime pandud mitu rünnakut, mis pealtnäha on õnnetus.

Putini suurim süüdistaja oli endine KGB agent Aleksander Litvinenko, kes hiljem kaotas elu radioaktiivse polooniumi tõttu.

Venemaa võimude teatel on Karpiškovi väited oma lennuki allakukutamisest ja oma kodanike tapmisest õhust võetud ning vaimse tervise häirete all kannatava eksagendi väljamõeldised ja kättemaks.