/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2010/11/20/470053t1hcc5d.jpg)
NATO ei kujuta Venemaale ohtu, lubab alliansi värske strateegiline kontseptsioon – 20 aastat pärast seda, kui neid dokumente hakati üldse avalikustama, tänu sellele, et paberitest kadus pärast külma sõja lõppu vaenlase nimi.
NATO värske alusdokument lubab Venemaad mitte ohustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastupidi: me soovime näha tõelist strateegilist partnerlust NATO ja Venemaa vahel ning käitume ka sellele vastavalt, ootuses, et Venemaa vastab samaga,» ütleb eile õhtul Lissaboni tippkohtumisel kõigi alliansi riikide heakskiidu saanud paber.
«Vaatamata erimeelsustele teatud küsimustes jääme veendunuks, et NATO ja Venemaa julgeolek on omavahel läbi põimunud ning et meie julgeolekut tagab kõige paremini tugev ja konstruktiivne partnerlus, mis põhineb vastastikusel usaldusel, läbipaistvusel ja etteaimatavusel,» lisab kontseptsioon.
Alliansi ja Moskva ühiste huvidena mainib kontseptsioon raketikaitset, terrorismivastast võitlust, narkootikumidevastast võitlust, piraatlusvastast võitlust ja laialdasemat rahvusvahelise julgeoleku edendamist.
38 punktist koosnevas dokumendis on eraldi Venemaale pühendatud 33. ja 34. punkt, NATO partnerite alajaotuses, pärast ÜROd ja ELi puudutavat osa.
Lisaks mainitakse Venemaad ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni tuumarelvastuse vähendamist puudutavas osas. Selles seab allianss eesmärgiks saada venelased nõusse muutma oma Euroopas asuvaid tuumarelvi puudutav teave läbipaistvamaks ja veenda neid ka paigutama tuumarelvi eemale NATO liikmesriikide territooriumist.
Alliansi enda tuumarelvastuse vähendamist puudutav osa hoiatab: «Igasugused edasised sammud peavad võtma arvesse ebavõrdsust Venemaa suuremate taktikaliste tuumarelvade varudega.» See läheb ühte takti NATO pressiesindaja James Appathurai ei öeldud sõnadega: «Kuni maailmas leidub tuumarelvi, jääb NATO tuumaalliansiks.»
Kohe pärast Venemaa osa tuleb kontseptsioonis 35. punkt, mis räägib euroatlandi partnerlustest ja rahupartnerlusprogrammidest. Lisaks mitmele koostööpiirkonnale mainitakse seal nimeliselt kahte riiki – Gruusiat ja Ukrainat.
NATO kinnitab selles, et jätkab nende kahe maaga partnerluse arendamist vastavalt Bukaresti tippkohtumise otsusele. Viimases öeldi mäletatavasti kindlas kõneviisis, et Gruusiast ja Ukrainast saavad NATO riigid.
Neid maid puudutava alapunkti lõpus märgib kontseptsioon aga, et võtab arvesse mõlema riigi vastavasuunalisi pürgimusi. Selles võib näha vihjet Ukrainale, mis pärast talvist presidendivahetust on NATO suunas liikumise vähemalt avaliku retoorika tasemel lõpetanud, kuigi pole samas kuulutanud ka seda, et enam kindlasti Põhja-Atlandi allianssi pääseda ei proovi.
Nii Venemaa kui ka Gruusia ja Ukraina esindajad on täna Lissabonis NATO tippkohtumisel kohal. Kaks viimast osalevad peagi lõppeval Afganistani rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse ehk ISAFisse panustavate riikide koosviibimisel. Gruusia on Afganistani saatnud 924 ja Ukraina 16 sõdurit.
Et Venemaa ISAFis ei osale, ei istu nende esindaja ka grusiinide ja ukrainlastega koos selle laua taga. Nende president Dmitri Medvedev tuleb lõuna ajal algavale NATO-Vene Nõukogu kokkusaamisele. Ka seal on jutuks Afganistan, täpsemalt öeldes NATO vägede transiit läbi Venemaa ja ühine narkovastane võitlus. Lisaks kavatsevad NATO ja Venemaa asuda koos kaardistama mõlemat puudutavaid 21. sajandi ohte ja alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen on kutsunud venelasi ka osalema NATO uues raketikilbis.