Moskva: USA loobugu raskerelvastuse eelpaigutamisest Ida-Euroopasse

jalaväe lahingumasin Bradley

FOTO: Ardi Hallismaa/Eesti kaitsevägi

USA kaitseministeeriumi plaan luua seitsme Ida-Euroopa riigi territooriumile raskerelvastuse tarbeks laopaigad piirneb NATO-Vene alusakti rikkumisega, teatas Vene välisministeerium täna.

«Tahaksime loota, et külma sõja uue versiooni meretagused arhitektid mõistavad sõjalisest aspektist ühe maailma kõige rahulikuma piirkonna sundmilitariseerimise riske ja negatiivseid tagajärgi, suudavad ilmutada poliitilist tahet ja loobuvad blokikonflikti ajastu skeemidest ja meetoditest,» ütles Vene välisametkonna pressiesindaja Maria Zahharova.

«Taoliste meetmete elluviimine piirneb Venemaa-NATO 1997. aasta aluslepingu tähtsaima sätte rikkumisega, selle kohaselt kohustus NATO mitte paigutama alaliselt mainitud riikidesse suurt väekontingenti,» ütles Zahharova.

«Praegused sedavõrd laialdased USA sõjaväelised ettevalmistused täielikult väljamõeldud ettekäändel liitlaste kaitsmiseks olematu «Vene ohu» eest mitte ainult ei ole kooskõlas Euroopas rahu ja julgeoleku säilitamise huvidega, vaid kinnitavad veel kord Washingtoni suundumust pinge üleskruvimisele ning maailmajao püsikindluse õõnestamisele,» sõnas Zahharova.

USA avalikustas 2015. aasta juunis plaani paigutada seitsmesse Ida-Euroopa riiki brigaadi suuruse üksuse tarbeks raskerelvastust. Brigaadi suuruse lahingüksuse varustus koosneb umbes 1300 sõidukist, mille seas on 235-250 tanki, jalaväe lahingumasinat Bradley ja liikursuurtükki Paladin.

USA raskerelvastuse eelpaigutamine NATO nn eesliiniriikidesse on osa Washingtoni meetmetest NATO idapoolsete liikmesriikide kindlustunde tõstmiseks Venemaa agressiivse käitumise taustal.

Laopaigad valmivad 2016. aasta sügiseks kolmes Balti riigis, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias ning 2017. aastal Ungaris, ütles Ühendriikide Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Frederick Hodges detsembri esimeses pooles.

Kolm laopaika Leedus, Rumeenias ja Bulgaarias on tema sõnul lepingute kiire lõpuleviimise tõttu juba valmis.

1997. aastast pärinev NATO-Vene alusakt keelab ettenähtavas julgeolekuolukorras arvestatava hulga alliansi vägede paigutamise Ida-Euroopasse.

NATO riikide hinnangul on Venemaa tegevus ettenähtavat julgeolekuolukorda muutnud, ent paljud alliansi liikmed ei ole endiselt nõus dokumendist loobuma.

Tagasi üles