Kuku raadio saates «Välismääraja» leidsid saatejuht Kadri Liik, parlamendi väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja diplomaat Margus Kolga, et NATO uus strateegiline kontseptsioon kaitseb Eesti huvisid.
«Välismääraja»: uuenev NATO kaitseb Eesti huve
21. november 2010, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolga sõnul on reede õhtul Lissaboni tippkohtumisel alliansi 28 liikmesriigi heakskiidu pälvinud kontseptsioon Eesti huvides, kuna selle sõnastus kindlustab Eesti julgeoleku vähemalt järgmiseks kümneks aastaks.
«Lõpptulemus on kompromiss, aga kindlasti mitte selline, mille pärast me peaksime mures või ärevuses olema,» kommenteeris Mikser, kelle sõnul kinnitati NATO kollektiivkaitsest rääkiva artikkel viie kehtivust ja valiidust alliansi tuumikfunktsioonina.
Mikseri sõnul oli tippkohtumine strateegilise kontseptsiooni puhul pigem tseremoniaalne, kuna tegelik töö tehti ära juba varem ja riikide positsioonid olid selged. Kolga sõnul olid kaks küsimust tippkohtumise ajal veel lahenduseta: kava rajada Euroopasse raketikaitsesüsteem ja selle avatus Venemaale ning NATO-ELi suhted, kuid ka need küsimused said Lissabonis lahenduse.
Liigi sõnul tekitas tuliseid debatte ka tuumarelva küsimus, kuna Saksamaa leidis, et USA võiks oma tuumarelvad Euroopa territooriumilt ära viia. Strateegilise kontseptsiooni kohaselt säilib aga tuumarelvastus alliansi kollektiivse heidutusena seni, kuni tuumarelvad maailmas eksisteerivad.
«Kuni tuumarelv on olemas, on see tugev heidutusvahend ja NATO sellest ei loobu,» kinnitas Kolga, kelle sõnul saab allianss tuumalõhkepeade arvu vähendada alles siis, kui Venemaa on näidanud initsiatiivi oma tuumaarsenali kärpida. «Kui venelased ei näita valmisolekut oma tuumarelvastust vähendada, siis ma kahtlen, kas NATO selles küsimuses olulisi samme lähitulevikus teeb,» lisas Kolga.
Lisaks tuumaheidutusele näeb kontseptsioon ette ka tavarelvastuse heidutust, mis on oluline ka Eesti jaoks. «Terve NATO territoorium saab olema konventsionaalselt kaitstud ja see kaitse ka läbi planeeritud. Kaitseplaanide küsimus on nüüd otsesõnu kirjas ka strateegilises kontseptsioonis,» kinnitas Kolga.
«Kogu NATO territoorium ja kõik liikmesriigid peavad olema ühtviisi turvatud reaalsete plaanidega nende riikide kaitsmiseks välisohtude korral ning erinevaid stsenaariume tuleb ka läbi harjutada,» lisas ka Mikser, kelle sõnul on see olnud pikka aega Eesti eesmärk.