Liik: probleemid NATO-Vene suhetes pole kadunud

Kadri Liik. Foto: Peeter Langovits

Kuku raadio saates «Välismääraja» leidis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juht Kadri Liik, et erimeelsused NATO-Vene suhetes ei kao ka pärast alliansi tippkohtumist.

Liigi sõnul ei viita Lissaboni tippkohtumisel alliansi liikmesriikide poolt heakskiidetud NATO uus strateegiline kontseptsioon Venemaalt lähtuvale ohule, kuid seal viidatakse NATO-Vene suhetes eksisteerivatele probleemidele, eriti osas, mis puudutab demokraatlike printsiipide ning Euro-Atlandi areaali kuuluvate riikide suveräänsuse, sõltumatuse ja territoraalse tervilikkuse austamist.

«Me elame Venemaa naabruses ja lihtsalt Venemaad ignoreerides või selga keerates me tulemust ei saavuta,» leidis diplomaat Margus Kolga, kelle sõnul on Venemaa küsimust NATO ringkondades arutatud nii enne kui ka pärast 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõda.

Kolga sõnul pole veel selge, kuidas hakkavad NATO ja Venemaa tegema koostööd alliansi kavandatavas raketitõrjesüsteemis, mille arendamises jõudsid NATO liikmesriigid samuti Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele.

Ka puudutab Vene-NATO koostöö Afganistani. Liigi sõnul on mitmed Vene analüütikud avaldanud soovi saada vastutasuks läbi Venemaa kulgeva transiidi suurendamisele ja Vene helikopterite saatmisele Afganistani NATO laienemise peatamist ja Venemaa huvide arvestamist Euroopa julgeolekuarhitektuuris. Liik rõhutas, et tegemist pole ametlikul tasandil tehtud pakkumisega.

«Afganistani küsimuses on venelased vastutasuks soovinud saada ISAFi (Rahvusvahelised Julgeolekuabijõud Afganistanis - toim) panustajate raamistiku liikmeks, kuid sellele soovile pole vastu tuldud, sest selle raamistiku liikmeks saavad riigid, kes panustavad operatsioonipiirkonnas,» lisas Kolga.

«Kui selliseid kokkuleppeid Moskvas ihaldatakse, siis NATO pole valmis neid kunagi pakkuma,» kinnitas parlamendi väliskomisjoni esimees Sven Mikser.