Erdoğan vihjas seoses presidendivõimu tugevdamisega Hitleri näitele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan
Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan Foto: Kollaaž: Erdogan ja Hitler

Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan vihjas presidendivõimu tugevdamise plaaniga seoses inspiratsiooni ammutamisele natsijuhilt Adolf Hitlerilt, presidendi kantselei lükkas natside eeskujuks võtmise ümber, edastas kohalik meedia reedel.

Türgi poliitikas üle kümne aasta domineerinud Erdoğan üritab muuta põhiseadust, et korraldada riigi poliitiline süsteem USA eeskujul ümber suure võimutäiusega «superpresidendi» keskseks.

«Unitaarses süsteemis (nagu Türgis) saab presidentaalne süsteem suurepäraselt toimida,» tsiteeriti neljapäeval Saudi Araabiast naasnud Erdoğani sõnu Istanbulis ajakirjanikele.

«Maailmast ja ajaloost on näiteid võtta. Seda oli näha Hitleri Saksamaa puhul,» lausus riigipea.

Türgi presidendiamet teatas hiljem pressiteates, et on «vastuvõetamatu» tõlgendada Erdoğani sõnu natsismi heakskiitmisena.

«Meie president...on kuulutanud, et holokaust, antisemitism ning islamofoobia on inimsusevastased kuriteod,» seisis avalduses. Hitleri Saksamaa puhul olid sellisel poliitilisel süsteemil katastroofilised tagajärjed ning seda ei saa eeskujuks pidada, nähtus teatest.

Erdoğan, kelle Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võitis 1. novembri valimistel parlamendienamuse, on teinud ettepaneku korraldada põhiseadusmuudatuste üle referendum. AKP ei suutnud siiski võita põhiseaduse muutmiseks vajalikku kahekolmandikulist enamust ning peab muudatuste vastuvõtmiseks toetuma teistele parteidele.

Peaminister Ahmet Davutoğlu alustas läinud nädalal teiste erakondadega kõnelusi 1980. aastast pärineva põhiseaduse muutmiseks.

Erdoğan, keda kriitikud peavad üha autoritaarsemaks, kutsus neljapäeval põhiseadusreformi asjus ulatuslikule avalikule arutelule, et tagada «täielikule ühiskondlikule kokkulepele» jõudmine.

Tagasi üles