/nginx/o/2010/11/03/459845t1hdaf8.jpg)
Vene päevalehe Kommersandi andmetel tegi Dmitri Medvedev NATO liidritele ettepaneku jagada rajatav alliansi raketikaitsesüsteem sektoriteks, millest ühte hakkaks kontrollima Venemaa.
Meedia: Venemaa soovib kontrolli NATO kaitsekilbi sektori üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel jõudis allianss Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele raketikaitsekilbi arendamises, mis kaitseks nii NATO liikmesriike Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril. Kava näeb ette USA püüdurrakettide ja radarite paigutamist Euroopa territooriumile.
Venemaa on aastaid andnud mõista, et kava rajada Euroopasse raketikaitsekilp halvendab piirkonna olukorda ja ohustab Venemaa julgeolekut. Suhted alliansi ja Venemaa vahel on aga paranenud pärast president Barack Obama otsust taaskäivitada Venemaaga suhted ning loobuda raketitõrjesüsteemi osade paigutamisest Poola ja Tšehhi territooriumidele.
Ka Lissaboni tippkohtumisel alliansi 28 liikmesriigi heakskiidu pälvinud uus strateegiline kontseptsioon nimetab koostööd Venemaaga strateegiliset tähtsaks, kinnitades, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu.
Kuigi NATO lubas teha Venemaaga koostööd kavandtavas raketikaitsesüsteemis, pole selge selle avatus Venemaale. Kuigi Venemaa pole ametlikul tasandil teemat täpsemalt kommenteerinud, väitsid kohtumisega seotud Vene diplomaatilised allikad Kommersandile, et Medvedev tegi NATO liidritele suletud uste taga ettepaneku jagada kavandatav raketitõrjesüsteem sõjaväelise vastutuse printsiibi alusel sektoriteks.
«Medvedevi ettepaneku võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: Moskva on valmis alla tulistama iga objekti, mis suundub Euroopasse läbi meie territooriumi või meie vastutussektori,» kommenteeris üks anonüümseks jääda soovinud diplomaat. «Sõna-sõnalt tähendab see Venemaast läänes asuvate riikide kaitsmist.»
«Niisamuti peaks NATO võtma endale samasuguse vastutuse oma sektoris või sektorites: kui keegi peaks otsustama meid läbi Euroopa rünnata, siis peaksid ameeriklased või NATO liikmed alla tulistama kõik, mis lendab,» lisas allikas.
Diplomaat ei täpsustanud, kas ettepanek nägi ette Venemaa sektori rajamist ainult Venemaa territooriumile või laiendatakse seda ka endistesse liiduvabariikidesse. Samas märkis Kommersant, et kui projekt teoks saab, tähistaks see esimest suuremat ühisprojekti külma sõja aegsete vaenlaste vahel.
«Reaktsioon oli positiivne ja me ei oodanud enamat,» kommenteeris Medvedevi välispoliitikanõunik Sergei Prihhodko. «Ekstaasi ei tekkinud, kuid sellesse ei suhtutud ka negatiivselt.»