Kölni uusaastarünnakud: mida me praegu nende kohta teame

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uusaastaöö ilutulestik Kölnis.
Uusaastaöö ilutulestik Kölnis. Foto: SCANPIX

Saksa päevaleht Frankfurter Allgemeine võttis ette Kölni uusaastarünnaku uurimise ja otsis vastused põhilistele küsimustele, mis praeguseni lõpuni ebaselge intsidendiga seoses esile kerkinud on.

Mis juhtus?

Politseiallikate sõnul oli Kölnis raudteejaama ees asuvale väljakule kogunenud uusaastaööl mitusada meest. Uurijate sõnul eraldusid rahvamassist mitmetest meestest koosnevad grupid, kes ahistasid, röövisid ja kimbutasid naisi. Väljaandele Kölner Stadt-Anzeiger jutustas üks pealtnägija, et mehed üritasid naistele kätt kleidi alla toppida ja tagumikku katsuda. Politseile rääkis üks ohvritest, et ründaja rebis tal puruks seeliku ja aluspesu. Lisaks vägistati üks ohver väidetavalt.

Lisaks toimusid võimude sõnul sarnaseid, kuid väiksemamastaabilised rünnakud Hamburgis Reeperbahni ümbruses ja Stuttgartis.

Kui mitut naist see puudutas?

Rünnaku ohvriks sattunud naiste arv on kerkinud 90ni, sest eile anti võimudele teada veel 30 juhtumist. Osalt esitati kaebused seksuaalsete rünnakute tõttu, kuid osalt taskuvarguste pärast, teatas politsei.  

Kui arvestada sisse võimalikud politseisse teatamata jäetud juhud, võib rünnakute arv olla veelgi suurem.

Lisaks pöördus Hamburgis politsei poole üheksa naist vanuses 18-24, et ahistamisjuhtumitest teada anda. Ka Stuttgartist on teada kaks juhtumit, sest avaldust käisid esitamas kaks 18-aastast neidu, keda oli lossiplatsil seksuaalselt ahistanud ja röövinud 15-liikmeline meestekamp.

Mida ründajate kohta teada on?

Nordrhein-Westfaleni liidumaa siseminister Ralf Jäger rääkis põhja-aafrika päritolu meesterühmadest, kes olid organiseerunud. Jägeri teatel on võimud asunud probleemiga põhjalikult tegelema, sest noored põhja-aafriklased on uurijate huviorbiidis olnud nüüdseks kuude kaupa, sest nad tegelevad linna meelelahutuspiirkondades, ning ka raudteejaama ja katedraali lähedal,  taskuvarguste ja röövimistega.

Kuidas olid lood Hamburgis ja Stuttgartis, on täpsemalt teadmata, kuid pealtnägijate sõnul olid Hamburgi ründajad samuti põhja-aafriklaste moodi, kuigi nende kirjeldamiseks kasutati ka sõnu «lõunamaiste näojoonte» ja «araablase välimusega».  

Miks Kölni juhtumi avalikukstulekuga nii kaua aega läks?

Uusaastaööl tööl olnud politseinikud ise rünnakuid ei näinud, sest need toimusid suure rahvamassi keskel. Seksuaalsetest rünnakutest ja vargustest sai politsei alles siis teada, kui üha uued ohvrid jaoskonda avaldusi esitama tulid.

Uusaastahommikul jõudis Kölni politsei väljastada ka teate, et aastavahetus toimus linnas rahulikus õhkkonnas ilma suuremate intsidentideta. Rünnakute arvukusest said politsei ja avalikkus teada alles järgnevate päevade jooksul.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles