/nginx/o/2016/01/05/4853009t1hc2c2.jpg)
Ameerika nädalakiri Time avaldas oma kolumnisti ja konsultatsioonifirma Eurasia Group asutaja Ian Bremmeri koostatud nimekirja kümnest alanud aasta suurimast riskist maailmas.
2016. aasta 10 suurimat riski maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/05/4852959t1hd1cf.jpg)
1. Õõnes liit
Transatlantiline partnerlus on olnud maailma olulisim liit ligi 70 aastat, kuid on praegu nõrgem ja vähem oluline kui kunagi varem. USA ei mängi enam otsustavat rolli Euroopa ühegi peamise prioriteegiga tegelemise juures. Venemaa interventsioon Ukrainas ja konflikt Süürias paljastavad USA-Euroopa erimeelsused. Kuna USA ja Euroopa teed lähevad lahku, pole enam kedagi, kes mängiks rahvusvahelise tulekustutaja rolli ning konfliktid eriti Lähis-Idas jäävad edasi lõõmama.
/nginx/o/2016/01/05/4852967t1h4b1d.jpg)
2. Suletud Euroopa
2016. aastal jõuavad lõhed Euroopas kriitilisse punkti ning peamine konflikt avaldub Avatud Euroopa ja Suletud Euroopa vahel. Segu ebavõrdsusest, põgenikest, terrorismist ja rohujuure tasandil poliitilisest survest tähistavad pretsedenditut väljakutset põhimõtetele, millele tuginedes Euroopa Liit loodi. Euroopa avatud piirid seisavad silmitsi erilise survega. Ühendkuningriigi lahkumise riski EList on alahinnatud. Euroopa majandus püsib 2016. aastal koos, kuid selle (ELi - toim) laiem tähendus ja sotsiaalne struktuur mitte.
/nginx/o/2012/11/08/1421316t1h25c5.jpg)
3. Hiina jalajalg
Mitte kunagi varem pole ükski Hiina majanduse ja poliitika tagasihoidlikul arengutasemel olnud riik tootnud nii võimsat globaalset jalajälge. Hiina on ainus riik, kellel on üleilmne majanduslik strateegia. Äratundmine, et Hiina on 2016. aastal kõige mõjukam ja samal ajal ka kõige ebamäärasem juht üleilmsete tulemuste osas, muudab üha jõuetumaks teised rahvusvahelised mängijad, kes pole selleks valmis ning ei mõista või nõustu Hiina eesmärkidega ega tea, kuidas sellele vastata.
/nginx/o/2015/12/31/4841527t1he00b.jpg)
4. ISIS ja «sõbrad»
Iraagi ja Süüria Islamiriik on maailma kõige mõjukam terroriorganisatsioon, mis on oma ridadesse järgijaid ja jäljendajaid meelitanud Nigeeriast Filipiinideni. Kuid rahvusvaheline vastus selle tõusule on ebapiisav, eksitav ning ristuvate eesmärkidega. 2016. aastal seda probleemi ei lahendata ning ISIS ja selle eesmärkidesse sõbralikult suhtuvad teised terroriorganisatsioonid lõikavad sellest kasu. Kõige haavatavateks ISISe sihtmärkideks jäävad arusaadavatel põhjustel samad riigid (Prantsusmaa, Venemaa, Türgi, Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriigid) ning need riigid, kus on suurel hulgal lõimumata sunnimoslemeid (Iraak, Liibanon, Jordaania, Egiptus ja riigid Euroopas).
/nginx/o/2016/01/05/4852975t1h9a49.jpg)
5. Lõhed Saudi Araabias
Saudide kuningriik seisab sel aastal silmitsi kasvava ebastabiilsuse riskiga ning riigi suurenev isoleeritus viib selleni, et riik tegutseb kogu Lähis-Idas üha agressiivsemalt. Oht ebakõladeks kuninglikus perekonnas kasvab ning konfliktioht, mis oli kujuteldamatu enne kuningas Salmani troonileasumist 2015. aastal, on nüüd täiesti realistlik. Oluline mureallikas väljaspool on saudide jaoks Iraan, mis peagi vabaneb sanktsioonidest. Nüüd kui saudid on hukanud kuningriigi peamise šiiiavaimuliku ja Iraan on sellele vastanud avaliku vaenuga, võime oodata nendevaheliste varikonfliktide intensiivistumist Süürias, Jeemenis ja mujal regioonis.
/nginx/o/2016/01/05/4852979t1h5bf2.jpg)
6. Tehnoloogide esiletõus
Erinevad ja väga mõjukad mitteriiklikud osalejad tehnoloogiamaailmast on enneolematu enesekindlusega sisenemas poliitikasse. Neid vastsete poliitiliste ambitsioonidega tehnolooge on palju ja erineva taustaga: alates Silicon Valley korporatsioonidest häkkerirühmituste ning pensionäridest filantroopideni. Nende poliitiline tõus toob kaasa reaktsiooni valitsustelt ja kodanikelt, tekitades heitlikkust nii poliitikas kui ka turgudel.
/nginx/o/2015/12/03/4762807t1h20f7.jpg)
7. Ettearvamatud liidrid
Oma heitliku käitumise poolest tuntud liidrite erakordselt avar konstellatsioon muudab rahvusvahelise poliitika tänavu eriliselt heitlikuks. Sellesse taltsutamatute juhtide paketti kuuluvad Vladimir Putin Venemaalt ja Recep Tayyip Erdoğan Türgist, aga ka Saudi Araabia asekroonprints Mohammed bin Salman ning – vähemal, kuid siiski olulisel määral – Petro Porošenko Ukrainast. Need ettearvamatud juhid täidavad 2016. aasta riskide tabeli, kuna nende interventsioonid on kattuvad ja konfliktsed. Üks võimukas ja ettearvamatu juht toob kaasa häda, neli juhti põhjustavad aga suure rahvusvahelise mõjuga heitlikkust.
/nginx/o/2016/01/05/4852987t1hd8cf.jpg)
8. Brasiilia presidendi saatus
President Dilma Rousseff võitleb poliitilise ellujäämise pärast ajal, mil silmapiiril terendab tagandamisprotsess ning 2016. aastal süveneb poliitiline ja majanduslik kriis riigis. Vastupidiselt asjatundjate ja paljude turumängurite lootustele on ebatõenäoline, et võitlus Rousseffi pärast lõpeb praeguse poliitilise patiseisuga. Kui president pääseb, ei saa tema valitsus vajalikku poliitilist tõuget jätkamaks majandusreformidega, mis on vajalikud, et võidelda riigikassa kasvava puudujäägiga. Kui Rousseff kukutatakse, ei käi asepresident Michel Temeri juhitava administratsiooni käsi palju paremini.
/nginx/o/2016/01/05/4852991t1h8803.jpg)
9. Vähe valimisi
2014-2015 toimus arenevate turgudega riikides ajalooline valimistsükkel, kuid sel aastal on arenevate turgudega riikide valijatel üsna vähe võimalusi end valimiskastide juures kuuldavaks teha. Väiksem kasv ja stagneeruvad elustandardid põhjustavad rahva rahulolematust, valitsemine ja stabiilsus saavad hoobi. Turud on valimiste-vahelistel aastatel olnud ajalooliselt vähem heitlikud, kuid sel korral on asi teisiti. Sissetulekute suur kasv, mida enamik arenevate turgudega riike viimase kümne aasta jooksul nautis, on suurendanud rahva ootusi ning loonud tingimused karmiks äratuseks.
/nginx/o/2016/01/05/4852999t1h6ae7.jpg)
10. Türgi tee autokraatia poole
Pärast AK partei otsustavat võitu 2015. aasta lõpus püüab president Erdoğan nüüd asendada riigi parlamentaarse süsteemi presidentaalsega. On ebatõenäoline, et ta täidab oma eesmärgi 2016. aastal, kuid tema agressiivne valimiskampaania kahjustab veelgi juba niigi räsitud Türgi äri- ja investeerimiskliimat. Mis puudutab julgeolekut, siis pole suurt lootust, et PKK vägivald peagi lõpeks, USA pidev surve, et Ankara suruks maha ISISe, annab vaid tagasihoidlikke tulemusi, muutes Türgi aga uute rünnakute ees veelgi haavatavamaks.