iDeal kampaania

Põhja-Korea teatas esimesest vesinikupommikatsetusest

Lõuna-Korea telekanal näitamas uudist Põhja-Korea vesinikupommikatsetuse kohta

FOTO: SCANPIX

Mitmed riigid registreerisid Põhja-Koreas maavärina, mille magnituud oli viis ning mille tekkepõhjuse kohta on vastuolulised andmed.

Põhja-Korea teatel tegid nad oma riigi esimese õnnestunud vesinikupommikatsetuse, edastab AFP.

Lääneriikide andmetel leidis maavärin aset Põhja-Korea tuumakatsetuste piirkonnas Punggye-rinis, kus 2006, 2009 ja 2013 tehti tuumarelvakatsetusi.

Põhja-Korea televisoon KCNA edastas, et Põhja-Koreast on saanud vesinikupommi omav riik ning jätkatakse tuumaprogrammiga, kuna USA on neile suureks ohuks.

«Põhja-Korea esimene edukas vesinikupommikatsetus viidi läbi 6. jaanuaril 2016 kell 10.00 kohaliku aja järgi,» edastas diktor.

Põhja-Korea võimude teatel ei kasuta nad massihävitusrelvi ühegi riigi vastu seni, kuni riigi suveräänsus on tagatud ja neid ei ole rünnatud.

Lõuna-Korea teatel uuritakse põhjalikult, kas tegemist oli loodusliku või kunstlikult tekitatud maavärinaga.

Põhja-ja Lõuna-Korea suhted on näidanud halvenemise märke, mille tõttu Lõuna-Korea välisminister Yun Byung-see kutsus oma riigis kokku hädanõupidamise.

ÜRO Julgeolekunõukogu on Põhja-Korea varasemad tuumakatsetused ja tuumarelvade arendamise hukka mõistnud. Lisaks Lõuna-Koreale teeb Põhja-Korea tuumarelvade programm murelikuks ka Hiinat ja Jaapanit.

Wikiüedia: Vesinikupomm ehk termotuumapomm on aatomipommiga sarnanev massihävitusrelv. Kui aatomipommis toimub raskete tuumade lagunemine, siis vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine.

Kerged tuumad nagu LiD ja vesinik ühinevad. Rasked tuumad nagu U238 lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse termotuumareaktsiooni süütamiseks.

Vesinikupommi katsetusi on teinud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ja India.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles