/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/06/11/384467t1h3ecd.jpg)
Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross leidis Vene-NATO koostööst rääkides, et Venemaa annab NATO-le järele suhteliselt sekundaarsetes küsimustes.
Kross: Moskva annab NATO-le järele teisejärgulistes asjades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga palju uut Venemaa ju NATO-le ei andnud, kinnitati transiidi jätkumist Afganistanis, nüüd siis ka tagasisuunaliselt,» rääkis Kross ETV saates «Välisilm».
«Usun, et Moskva jätkab NATOga mängu, annab suhteliselt sekundaarsetes asjades järele. Nagu president Medvedev on rõhutanud, et koostööd tehakse seni, kuni see pole vastuolus Venemaa huvidega,» sõnas Kross.
«NATO maandab Venemaa julgeolekuriske Afganistanis, samuti on teatava piirini segane olukord Iraani ümber Venemaale kasulik. Lääs kardab Iraani tuumaprogramme, püütakse saada Venemaa abi ning Venemaal on üpris mugav olukord: kui Venemaa siiralt tahaks Iraani tuumaküsimust lahendada, siis võiks ta ju märksa intensiivsemalt tegutseda,» selgitas Kross.
«Väga laias laastus võib suursaadik Luige ja Eesti ametliku seisukohaga päri olla, sest midagi hullu NATO tippkohtumsel ei toimunud. Vastuvõetud dokumentides kirjasolev on meile aktsepteeritav, aga kerkib küsimus, kas on midagi, mida seal kirjas pole, ja mida me soovinuksime rõhutada?» küsis Kross.
«Väga tagasihoidlik oli NATO Lissabonis edasise laienemise küsimuses, ümber nurga viidatakse Bukaresti tippkohtumise lõppdokumendile, alliansi laienemise terminit ei leidu aga enam uues dokumendis üldse. Muidugi võib seda pidada kosmeetiliseks järeleandmiseks, sest see ka ei välista edasist laienemist,» rääkis Kross.