/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/06/4853681t1h84ac.jpg)
Põhja-Korea tuumakatsetus peaks tooma stalinistlikule riigile kaasa «tagajärjed», ütlesid USA kaitseminister Ashton Carter ja Lõuna-Korea kaitseametkonna juht Han Min-koo kolmapäeval.
USA ja Lõuna-Korea kaitseministrid: Pyongyangi ootavad «tagajärjed»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaitseminister Carter kinnitas Ühendriikide kaljukindlat pühendumust Lõuna-Korea kaitsmisele ja seda, et see hõlmab USA laiendatud heidutuse kõiki aspekte,» teatas Ühendriikide kaitseministeerium avalduses pärast Carteri ja Hani telefonivestlust.
«Carter ja Han olid ühel meelel, et Põhja-Korea provokatsioonidel peaksid olema tagajärjed,» lisas Pentagon üksikasju täpsustamata.
Ühendriikide kaitseminister külastas novembris kahe Korea vahelist demilitariseeritud tsooni (DMZ), kus ta kohtus Haniga ja kinnitas Soulile Washingtoni pikaajalist toetust.
Lõuna-Koreas paikneb ligi 28 500 USA sõdurit ning kahe riigi relvajõududel on väga tihedad sõjalised sidemed.
Kaitsejuhid lubasid, et mõlemad pooled koordineerivad nendele provokatsioonidele kohased ühisvastused, nähtus avaldusest.
«Minister Carter ja minister Han olid ühel meelel, et iga selline katsetus on vastuvõetamatu ja vastutustundetu provokatsioon ning kujutab endast rahvusvahelise õiguse rikkumist ning ohtu rahule ja julgeolekule Korea poolsaarel ja kogu Aasia ja Vaikse ookeani regioonis,» teatas Pentagon.
Põhja-Korea teatas kolmapäeval vesinikupommi esmakordsest edukast katsetamisest. Pyongyangi väitel oli tegemist «miniatuurse» vesinikupommiga. Mitme lääneriigi hinnangul oli ilmselt tegemist tuumapommiga.
Riigis registreeriti veidi enne seda maavärin magnituudiga 5,1.
Põhja-Korea eelmised tuumakatsetused aastatel 2006, 2009 ja 2013 tõid kaasa ÜRO sanktsioonide laine.