Saada vihje

Soome võrdõigusvolinik: seksuaalne ahistamine ei ole uus nähtus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uusaastapidustustel ajal kogunes Helsingi raudteejaama hinnanguliselt 1000 turvapaigataotlejat. Politsei sai vihje, et kavandatati samalaadseid rünnakuid nagu Kölnis.
Uusaastapidustustel ajal kogunes Helsingi raudteejaama hinnanguliselt 1000 turvapaigataotlejat. Politsei sai vihje, et kavandatati samalaadseid rünnakuid nagu Kölnis. Foto: SCANPIX

Võrdõigusvolinik Pirkko Mäkinen ei nõustu politseijuhiga, et hiljuti aset leidnud seksuaalse ahistamise ja vägistamisjuhtumid on «uus nähtus,» väites, et  naised on saanud soovimatu tähelepanu osaliseks ammu enne rändekriisi. Samas lisab Mäkinen, et teemasse puutuv ühiskondlik debatt on igati tervitatav.

Võrdõigusvolinik Pirkko Mäkinen on üllatunud, et arutelu naiste seksuaalse ahistamise üle on saanud Soomes uueks kuumaks teemaks.

«Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et Soome naised kogevad nii seksuaalselt kui ka muudest põhjustest ajendatud vägivalda ja seda juba ammu enne migratsioonikriisi,» lausub volinik.

Ta sõnab, et erinevaid uuringute põhjal võib öelda, et ligikaudu 30-40 protsenti Soome naistest on kogenud oma elu jooksul seksuaalset ahistamist. Viimaste aastatel uuringud näitavad, et ahistamine on üks levinumaid vägivalla vorme, mis on suunatud just noorte naiste pihta.

Mäkineni sõnul võib siiski pidada positiivseks nähtuseks, et ühiskonnas on kerkinud üles selle teemaline elav debatt. «Ma leian, et on väga hea, kui inimesed räägivad seksuaalselt vägivallast avalikult.»

Ta ütleb, et vastava seadusandluse karmistamine, on väga hea märk. «2015. aastal lisati kriminaalseadusesse klausel, et ahistamisjuhtumite korral on nõutav kohene politsei sekkumine.»

Naiste õiguste ja nende rolli osas Soome ühiskonnas tuleb harida nii varjupaigataotlejaid kui ka soomlasi, sõnab ta.

Tagasi üles