Inimkaubitsemise ohver: mind vägistati 43 200 korda

Inimõigusrühmituse Human Rights Watch inimkaubanduse-vastane aktsioon Müncheni lennujaamas. Foto: SCANPIX

CNN kirjutab tüdrukust, kes sattus 12-aastasena inimkaubitseja ohvriks ning sunniti töötama prostituudina. Nelja aasta jooksul vägistati teda 43 200 korda. Täna tegeleb ta aktiivselt inimkaubitsemise vastu võitlemisega. 

Karla Jacinto lugu näitab Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide inimkaubitsemine brutaalset reaalsust. See on allilm, mis on hävitanud kümnete tuhandete Mehhiko tüdrukute elud. 

Inimkaubitsemine on saanud nii tulusaks ja justkui tavaliseks äriks ning see ei tunne riigipiire, puudutades lisaks Kesk-Mehhiko linnadele ka näiteks Atlantat ja New Yorki. USA ja Mehhiko ametnikud viibutavad näppu Kesk-Mehhikos asuva Tenancingo linna suunas. See on linn, mis on juba aastaid olnud paigaks, kus inimkaubitsemine alguse saab ja kuhu viiakse esialgu tüdrukud, kes prostitutsiooniga tegelema sunnitakse. 

Karla Jacinto on vaid üks kurb näide. 12-aastasena sattus ta inimkaubitseja huviorbiiti, teda meelitati nii ilusate sõnade kui kalli autoga. Ta rääkis CNNile kuidas ta ootas oma sõpru ühe pealinna rongijaama juures, kui maiustusi müüv väike poiss tuli tema juurde sõnumiga, et keegi saatis tüdrukule maiuse kingitusena. 

Viis minutit hiljem jalutas vanem meesterahvas tema juurde ja tutvustas end kui kasutatud autode müüjat. Ebamugavustunne võõra mehe suhtes kadus, kui ta hakkas rääkima, et sattus lapsena väärkohtlemise ohvriks. Ta oli südamlik ja üsna härrasmehelik, rääkis Karla. 

Sel õhtul vahetati telefoninumbreid ning kui mees nädal hiljem helistaski, oli Karla põnevil. Mees kutsus ta reisile ja pimestas teda oma uhke autoga. «Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui seda autot nägin. Olin sellest suurest autost lummatud, see oli põnev mu jaoks. Ta kutsus mind sisse, et ringi sõita,» kõneles Karla. 

Ohumärgid igal pool

Ei võtnud kaua aega, kui Karlast kümme aastat vanem mees veenis tüdruku kodust lahkuma, eriti pärast seda, kui Karla ema tüdrukule hilja peale jäämise tõttu ühel õhtul kodu ust ei avanud.

«Järgmisel päeval ma lahkusin temaga. Elasime koos kolm kuud, sel ajal kohtles ta mind väga hästi. Käitus armastusväärselt, ostis mulle riideid, pööras mulle tähelepanu, ostis jalanõusid, lilli, šokolaadi, kõik oli kaunis,» meenutas Karla.

Samas oli ka ohumärke. Karla kirjeldas, et mees jättis ta aeg-ajalt korterisse nädalaks üksi. Samal ajal toodi korterisse uusi tüdrukuid. Kui Karla võttis julguse kokku, et küsida, mis teoksil, vastati talle tõtt. «Nad on kupeldajad,» vastas talle nõndanimetatud poisssõber. 

Mõne päeva pärast näidati tüdrukule ette, mida ta tegema peab, palju raha võtma. Nelja järgnevat aastat kirjeldas Karla CNNile kui põrgut. «Alustasin kell kümme hommikul, lõpetasin südaööl. Arvutage ise.» Tüdrukule sunniti peale 20-30 klienti päevas, seitse päeva nädalas, vabu päevi polnud. 

Abi polnud tüdrukul loota ka politseinikest, kuna ka nemad kasutasid alaealiseid tüdrukuid seksuaalselt ära. 15-aastaselt jäi tüdruk rasedaks, tema last kasutati ära, et Karlat veelgi tugevamalt sündprostitutsiooni ohjes hoida. 

2008. aastal päästeti Karla Jacinto inimkaubandusvastase operatsiooni käigus. 

Võidelge inimkaubanduse vastu

Täna on Karla 24-aastane ning tegeleb inimkaubitsemise vastu võitlemisega, rääkides oma lugu konverentsidel ja muudel avalikel üritustel. Muuhulgas on ta rääkinud oma loo paavst Franciscusele ning USA kongressi liikmetele. 

Tema lugu ja tunnistusi kasutati, et luua seadus, mis kohustab USA ametiasutusi jagama laste väärkohtlejate kohta informatsiooni teiste riikidega.  

Karla Jacinto sõnum on, et inimkaubandus ja sundprostutitsioon eksisteerib siiani ning on maailmas kasvav probleem. «Te peate õppima minu juhtumist ja võtma silmaklapid peast,» agiteeris Jacinto CNNile antud intervjuus kõiki probleemi suhtes tegutsema.