Hispaania «segab» Kataloonia signaali

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katalaanide «Diplocati» üritus Vilniuse Ülikoolis.
Katalaanide «Diplocati» üritus Vilniuse Ülikoolis. Foto: Diplocat.cat

Lahing Hispaania valitsuse ja Kataloonia iseseisvuslaste vahel on väljunud riigi piirest ning möllab maailma ülikoolides, parlamentides ja arvamustoimetustes. Hiljuti osutus konfliktitsooniks Vilniuse Ülikool.

Kataloona valitsusametnik Albert Royo ütles professorite paneeldiskussioonil, et katalaanid korraldavad valimisi ja massidemonstratsioone iseseisva vabariigi moodustamiseks, aga Madriid paneb vastu.

Viimane väide leidis peatselt elava kinnituse, kirjutab The Wall Street Journal: niipea kui küsimuste aeg kätte jõudis, võttis mikrofoni Hispaania saatkonna esindaja ning raputas muidu unisevõitu auditooriumi korralikult ärkvele.

Hispaania 1978. aastal vastuvõetud põhiseadus keelab eraldumise, ütles ta, ning seitse selle autorit olid katalaanid. Kas katalaanid «katsuvad nüüd purustada süsteemi, mille nad ise lõid?» küsis saatkonnatöötaja.

Kõnealuse foorumi oli korraldanud Royo juhitud Kataloonia rahvuslik diplomaatianõukogu ehk Diplocat. Tegemist on lihtsakoelise ja piiratud vahenditega tegutseva kampaaniaga võita Kataloonia iseseisvusele rahvusvahelist toetust.

Iseseisvuslased väidavad, et Hispaania imeb Katalooniast kui jõukast tööstuspiirkonnast maksuraha ega austa selle erinevat kultuuri. Liikumist on saatnud mõningane edu, kuid praktiliselt igal sammul kohtavad nad Hispaania valitsuse vastutööd.

Diplocat on avaldanud arvamuslugusid ligikaudu 60 ajalehes alates brittide Guardianist kuni Correio Brazilienseni Brasiilias. Kataloonia emissaridega on kohtunud Belgia, Uruguay ja Paraguay parlamendikomisjonid. Taani parlament on esitanud ettepaneku dialoogiks Madridi ja Barcelona vahel.

Hispaania valitsusel on aga rahvusvahelise tähelepanu pärast võitlemisel kõik eelised ning seega on Kataloonia diplomaatilised pingutused enamjaolt tümaks tehtud.

Nagu Vilniuses, võtavad Hispaania saatkondade töötajad sõna Diplocati üritustel ning süüdistavad katalaane nende endi majandushädades.

Euroala suuruselt neljanda majanduse ja NATO liikmena on Hispaanial õnnestunud tagada toetusavaldused Hispaania ühtsusele USA presidendilt Barack Obamalt, Briti peaministrilt David Cameronilt ja Saksa kantslerilt Angela Merkelilt.

Mis aga Vilniuse üritusse puutub, on Royo mälestused meeldivad. «Üsna paljud [leedukad] tunnevad instinktiivselt sümpaatiat regioonide suhtes, mis igatsevad kas suurema autonoomia või omariikluse järele,» ütles ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Ramunas Vilpisauskas.

Euroopa asjade teadur Gediminas Vitkus lisas Kataloonia küsimuse mullu mais korraldatud korralisele arvamusküsitlusele Leedus. Ligikaudu 30 protsenti umbes 1000 vastajast toetasid Kataloonia iseseisvuse tunnustamist, kui see välja kuulutatakse. 15 protsenti olid vastu ning ülejäänud ei osanud seisukohta võtta. Royo tõttas tulemust Twitterisse trükkima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles