Taani plaanib asüülitaotlejate vara oksjonile panna

Taani migratsiooniminister Inger Støjberg

FOTO: SCANPIX

Kui Taani parlament hääletab valitsuse esitatud uue seaduseelnõu poolt, siis võidakse Taanis varsti hakata põgenikest asüülitaotlejate vara oksjonil müüma.

Uue seaduseelnõu kõige rohkem vaidlusi tekitanud punkt sätestab, et politseil on õigus asüülitaotlejatelt raha ja vara võõrandada, edastab Yle.

Taani valitsuse esmase ettepaneku kohaselt taheti sisserännanutelt võtta umbes 3000 Taani krooni (400 euro) eest raha ja väärisesemeid, kuid siis tõsteti summa 10 000 Taani kroonini (1300 eurot). See seaduseelnõu tõi paljudele taanlastele meelde natsiaja, mil juutide vara ebaseaduslikult konfiskeeriti ja nad koonduslaagritesse saadeti.

Pärast kodanikepoolset kriitikat langetas Taani valitsus otsuse asüülitaotlejatelt mitte võtta perekonna reliikviaid nagu näiteks kuld- ja hõbeehted ning kellad. Samuti ei võeta kelleltki  ära abielusõrmust.

Taani valitsus põhjendas aüülitaotlejate vara võõrandamist ja müüki panemist sellega, et näiteks kogu elu Taanis elanud inimene peab müüma hätta sattudes kogu oma vara enne kui riik abikäe ulatab.

Lisaks vara äravõtmisele hakatakse Taanis asüülitaotlejatelt ja asüüli saanutelt nõudma varasemast paremat taani keele oskust.

Taani migratsiooniminister Inger Støjberg teatas, et veel ei ole lõplikult selge, kuidas asüülitaotlejate vara müüakse, üks võimalustest on avalik oksjon.

«Kui nendel isikutel on kulda ja kindlasti paljudel on, siis see on väärtuslik ja seda ostetakse,» teatas minister ajakirjanike küsimuse peale, kas taanlased on ikka iraaklaste ja süürlaste väärisasjadest huvitatud.

Uue seaduseelnõu kriitikute sõnul ei saa olla mingit suurt vara sõja eest põgenenutel, kellel on vaid kas seljakott või väike kohver. Kriitikute arvates tahab Taani valitsus vara võõrandamise ähvardusega ennetada uute põgenike saabumist Taani.

Seaduseelnõu, mille Taani parlament suure tõenäosusega täna heaks kiidab, sätestab ka seda, et põgenike perekondade taasühinemine muutub mõnevõrra keerukamaks ja bürokraatiat on rohkem.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International arvates rikub Taani asüülitaotlejatele karmimate seaduste ja reeglite kehtestamisega inim- ja lasteõigusi.

Ajutise elamiloa aeg kahaneb viielt aastalt kahele ning püsivat elamiluba saab taotleda alles siis kui kolme aasta jooksul on töötatud vähemalt 2,5 aastat.

Sisserännanutelt tahetakse hakata võtma elamisloa ja teiste taotluste eest tasu.

Lisaks soovib Taani valida 500 kvoodipagulase seast need, kellel on tööoskus, hea keeleoskus ja sobiv vanus.

Taanis registreeriti 2015. aastal 21 300 asüülitaotlejat, kellest viiendik sai ajutiselt asüüli ja elamisloa. Selle aasta prognooside kohaselt võib Taanis asüülitaotluse esitada umbes 25 000 põgenikku.

Tagasi üles
Back